Palju andmeid, vähe kasutust

Kes on lugenud ­Hirveküti või Winnetou lugusid, mäletavad, kuidas kogenud jäljekütid teavet kogusid. Rumal valge inimene jättis looduses liikudes endast maha terve infopanga ning indiaanlased said selge pildi, kui palju, kui vanu, kui tugevaid inimesi nende ees liikus, millal ja mida nad viimati sõid jne.

Tänapäeval on jäljeküttidel veelgi lihtsam. Iga tegevus jätab kuhugi oma jälje. Kasutate Facbook Messengeri ja teie sõbrad teavad isegi seda, millal te viimati telefoni näppisite. Käite Amazonis kingitust otsimas ja teid hakkab n-ö jälitama mingi toote reklaam kõigis veebikanalites, mida vaatate. Laadite alla uue äpi ja annate sellele ilma süvenemata kõik küsitud õigused ning ootamatult saab selle rakenduse looja ligipääsu kõigele, mis teie telefonis peidus. Lisaks maksed krediitkaardiga, lojaalsusprogrammide kasutamine, veebilehtede külastamine, piltidele lisatud geolokatsioon või GPSi rakendamine liikluses, kodused energiatarbimise mustrid, peamised kasutatavad tanklad, teised mobiiltelefonid, mis teie oma läheduses liiguvad jne. Kõik see annab kogenud jäljekütile teie kohta rohkem teavet, kui te võib-olla isegi teate.

Tegelikult suudavad aga turundusinimesed praegu kasutada üksnes murdosa andmetest, mida maha jätate. Probleeme on nii suurte andmehulkade töötlemisega kui ka järeltegevuste kanaliseerimisega.

Programmid, mis peaksid neid andemahtusid analüüsima, on suuresti alles lapsekingades. Samuti on programmid väga kallid ning ei ole igale ettevõttele taskukohased.

Kui mingite andmete põhjal ongi välja valitud inimene või inimeste kogum (segment), kellele tahate midagi pakkuda, siis tekib kohe küsimus, kuidas pakkumine klientideni viia ning kuidas teha nii, et see konkreetne pakkumine ainult valitud inimestele rakenduks.

Esimene osa sellest on lihtsam, kui kliendiandmete baas on korralik. Tavaliselt esineb suure kliendibaasiga probleeme nii koduste kui ka e-posti aadresside, telefonide ja isegi nimede õigsusega. Tihti ei pruugi saadetud pakkumine seepärast adressaadini isegi kohale jõuda.

Aga kui see teave on lõpuks kliendini viidud, siis kuidas teha nii, et see konkreetne pakkumine kehtib vaid temale pluss veel kümnele inimesele? Kaubanduses eeldab see tihti arendusi kassasüsteemides, muudatusi iseteeninduslahendustes ja teatud juhtudel isegi kaupluses hinnasiltide väljavahetamist elektrooniliste vastu.

Praegu veel pole sellised tegevused paljudele ettevõtetele võimalikud. Kulub palju aega ja raha, enne kui turundajate unistused täituvad. Kuid järk-järgult liigume selles suunas, et „one size fits all“ pakkumised vähenevad ning kliendini jõuab rohkem vaid talle isiklikult mõeldud pakkumisi.