Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Dividendimaksu muutus eelistab tugevaid
Dividendimaksu langetus on tervitatav, aga puudutab vaid tugevaid ettevõtteid, kirjutab Ramirent Baltic ASi tegevdirektor Heiki Onton.
Kahtlemata on dividendimaksu langetus positiivne initsiatiiv, eriti just tugeva rahavooga ettevõtete jaoks. Nõrga rahavooga ettevõtete jaoks ei muutu esialgu midagi – kui positiivseid rahavooge pole, ei ole ka mingit vahet tulumaksumääras, sest dividendideks niikuinii raha ei jätku, väljamakseid ei toimu.
Tõenäoliselt motiveerib maksulangetus just välisomanikega ettevõtteid dividende maksma. Praegu hoitakse tihti vaba raha emaettevõttes madalaprotsendilise laenuna, pikemas perspektiivis pole ükski omanik huvitatud sellistest laenuskeemidest ettevõtete vahel. Lisaks mõõdab iga mõtlev omanik kapitalikulu, mida selline laenamine kasvatab. Tegu on ju kasutamata kapitaliga.
Ise oleme otsustanud igal aastal investeeringutest üle jäävad rahavood välja maksta omanikele dividendideks, loomulikult motiveerib 14% tulumaksumäär sellist põhimõtet jätkama.
Riigile see muudatus erilisi riske kaasa ei too, vaevalt kapital põgeneb madala tulumaksumäära tõttu. Pidevatasse äriprojektidesse tehakse investeeringud igal juhul ära, tavaliselt alles seejärel mõeldakse võimalikele dividendimaksetele.
Loodetavasti leidub lisanduva 100 miljoni maksulaekumise kasutamiseks mõistlikke ideid, mis majandust ergutaks. Näiteks infrastruktuuri kaasajastamiseks. Praegu oleme oma lähinaabritest Leedust-Poolast (kes omavad korralikku kiirteede võrgustikku) oluliselt maha jäänud, mistõttu tuleb tõsta Eesti atraktiivsust välisinvestorite jaoks.
Meie ettevõte lõpetab praegu moodulmajade tehase ehitust Rae valda, investeeringu lõppotsuse tegemisel sai määravaks hea infrastruktuuri olemasolu. Tehase ehitust näiteks Tartusse, Pärnusse, Jõhvi või mujale me ei isegi ei kaalunud, kuna neisse linnadesse pole kaasaegset ligipääsu.
Autor: Heiki Onton