Tugeva dollari võidukäik

Möödunud neljapäeval oli euro-dollari valuutakursi sulgemishind 1,04 dollarit euro kohta, mis on viimase 14 aasta madalaim tase. Sulgumine allpool ligi kahe aasta jooksul tugeva toetusena toiminud 1,05 taset on märgilise tähtsusega liikumine. See viitab, et turud võivad viimaks olla valmis vastu võtma dollari fundamentaalset tugevust ja euro nõrkust.

Umbes aasta tagasi kirjutasin, et ehkki dollar paistis tugev ja euro nõrk, oli laual mitu faktorit, mis muutsid mind selles investeerimisteesis ettevaatlikuks. Tõepoolest, aasta vältel euro mõnevõrra hoopis tugevnes ning püsis umbes 75% ajast kõrgemal kui kirjutise avaldamise ajal ning ligi 100% ajast kõrgemal kui päev enne seda.

Praegu on põhiloogika sama: erisuunaliste rahapoliitikate mõju avaldab dollarile tugevdavat ja eurole nõrgendavat survet. Küll aga muutub aastaga palju ja seda eriti turgudel ning nii mõnedki fundamentaalsed kui ka tehnilised aspektid paistavad praegu teistmoodi kui aasta tagasi.

Üldjuhul liigutab turgudel hindu vähem see, mis on „tegelikult“, ja rohkem see, mida ja millal on investorid valmis sellest arvama ning kui palju arvamusi juba hinnas kajastub. 2015. aasta lõpus olime olukorras, kus euro oli dollari vastu juba poolteist aastat järsult langenud ja palju ootusi oli sisse hinnastatud. Võtab aega, enne kui tegelikkus järele jõuab, mis päädis ligi kaheaastase perioodiga, kus euro suhe dollarisse oli aheldatud vahemikku umbes 1,05–1,15. See peegeldab investorite arvamust, et 1,05 juures on euro liiga odav (dollar kallis) ja 1,15 juures euro liiga kallis (dollar odav).

1,05 taseme murdumine on muutus turusentimendis, viidates sellele, et leitakse, et võib-olla on tõesti ka madalam kurss ja kallim dollar õigustatud. Ehkki miski pole kindel, siis sellised murdumised viitavad pigem trendi jätkumisele, antud juhul euro nõrgenemisele ja dollari tugevnemisele.

Veel enam kui keskpankade tegevus on viimasel aastal turge mõjutanud poliitika. Teadmatus USA presidendivalimiste tulemuse ja kandidaatide valimisplatvormide kohta on muutnud investorid närviliseks. Nüüd on teada, et valimised võitis Donald Trump ja ehkki tema ametisse astumiseni on veel umbes kuu ning tema poliitikad on endiselt äärmiselt ebaselged, leiab turg siiski mõningast kindlust asjaolust, et president on valitud. Vaadates investorite positiivset meeleolu, leitakse, et vähemalt teoreetiliselt võiks Trumpi platvorm USA majandust toetada.

Nüüd on järg ebakindluseks Euroopa käes. Aprillis on tulemas presidendivalimised Prantsusmaal, kus ei ole välistatud paremäärmusliku Marine Le Peni võit. Sügisel on kavas Saksamaa parlamendivalimised, kus toetus paremäärmuslikule parteile Alternatiiv Saksamaale (AfD) on tõusnud aastaga 5%-lt 15%-ni. Potentsiaalne euroskeptikute võimule tõus tekitab kahtlusi euro püsimajäämise kohta ning kallutab valuutariski euro kahjuks.

USA keskpank Föderaalreserv (FED) tõstis detsembri algul taas intressimäärasid ning lubab seda teha mitmel korral ka 2017. aasta jooksul. Nii FEDi liikmete kui ka turuosaliste usk intresside tõusuks on lõpuks hakanud kasvama. Intress on raha hind, seega intresside tõus mõjub valuutale tugevdavalt. Euroopa Keskpank seevastu pikendas viimasel kohtumisel oma rahatrükiprogrammi. Rohkem rahapakkumist viib pigem madalama valuuta väärtuseni. Eredalt jäi pressikonverentsist meelde Mario Draghi vastus ajakirjaniku küsimusele, et kas majandusnäitajate paranedes on võimalik ka toetusmeetmete enneaegne vähenemine. Keskpanga juht ütles, et nad pole seda võimalust isegi arutanud, sest ei näe sellist positiivset stsenaariumit lähiajal realiseerumas.

USA inflatsioon, mida keskpangad üritavad tõsta, on aastaga tõusnud 0,5%-lt 1,7%-ni, mis on juba üsna ligidal 2% eesmärgile. Lisaks on USA tööpuudus langenud üleilmse finantskriisi eelsele tasemele 4,6% ja SKP näitab viimastel andmetel reibast kasvu. Seega paistab erisus USA ja Euroopa majanduskasvu vahel suurem kui aasta eest.

USA tulevase presidendi eesmärkides ja tegevustes on palju ebaselgust ning erinevalt turgudest, mis paistavad arvavat, et Trump on maailmamajanduse päästja, ei ole ma sugugi nii veendunud. Küll aga paistab, et mitu temaga seonduvat poliitikat võivad tugevdada dollarit.

Esiteks, Trumpi valimisloosung „teeme Ameerika taas vägevaks“ võib isegi paika pidada, kuid hoolimata sellest, kas üleilmne majandus kasvab või kahaneb, kui USA majandus tugevneb teiste riikide arvelt, siis viib see teiste valuutade suhtes relatiivselt tugeva dollarini.

Teiseks, Trump on protektsionistlik, soovides importida vähem kaupa ja toota rohkem kohapeal. Selle tulemusel peaks vähem raha voolama USAst välja, mille tulemus on tugevam väliskaubandusbilanss, mis majandusteoreetiliselt tugevdab valuutat.

Kolmandaks, USAs toota on kallis, mis koostöös kõrgemate imporditariifidega viib kallimate hindadeni, seega inflatsioonini. Inflatsioon aga sunnib FEDi tõstma kiiremini baasintressimäärasid, mis omakorda tugevdab dollarit.

Neljandaks, Trumpiga kaasnev ebakindlus avaldab survet FEDile taastada praegu püssirohuvarusid. Praegu, kus USA majandus näitab tugevust, võib FED tahta intresse kiiremini tõsta, et neil oleks potentsiaalseid käike tulevikuks, kui võib taas olla tarvis, mis iganes põhjusel, majandust toetada.

Loomulikult ei ole turgudel midagi kindlat ja arvestada tuleb ka ohtudega. Dollari ostupositsiooni peetakse endiselt üheks populaarseimaks tehinguks finantsturgudel, mistõttu tekib õigustatud küsimus, et kas tehingusse on veel piisavalt väärtust jäänud. Pariteetne kurss 1,00 ehk euro ja dollari võrdne väärtus paistab ülitugeva psühholoogilise tasemena, mis ei ole enam kaugel ja millest läbi murdmine võib dollari jaoks olla keeruline.

Tuntud turuaforism ütleb, et kui su finantsturgude suhtes ignorantne naaber hakkab sulle mingit aktsiat kiitma, siis on aeg kiiremas korras müüa. Minu aasta tagune üleskutse ettevaatusele oli ajendatud sellest, kuidas näiliselt kõik äkitselt avastasid, poolteist aastat liiga hilja, et peaks dollarit ostma. Praegu paistab vastupidiselt, kui üllatavalt vähe tähelepanu pälvis möödunud nädala oluline märk muutuses investorite hoiakus dollari kasuks.

Autor: Kristofer Vähi