Eesti Gaasi erastamismängu viimane vaatus

Küllap Äripäeva eakamad lugejad veel mäletavad, kuidas omandireformi eestkõnelejad omal ajal mesimagusalt kiitsid võimalust osaleda erastamisväärtpaberite (EVP) eest riigivara erastamisel. Proua Liia Hänni sõnul olnuks see hea võimalus investeerida aktsiatesse ja kindlustada nii oma vanaduspõlve elatustaset. Paljudel polnud võimalust oma korterit EVPde eest erastada, kes elas kooperatiivkorteris, kelle eluruum tagastati õigusjärgsele omanikule. Neile oli riigiettevõtete aktsiate ostmine sisuliselt ainus võimalus oma kunagise vara eest mingitki hüvitust saada. Kui jätta kõrvale võimalus EVPd ära müüa, kuid nende turuhind jõudis langeda isegi 10 protsendini nominaalist!

Alul areneski kõik plaanipäraselt ja tuhanded värsked aktsionärid tundsid endki suurettevõtete kaasomanikena. Üldjuhul küll pigem sümboolselt, kuid makstud dividendidestki oli rasketel aegadel abi.

Peagi aga hakkasid tülikad väikeaktsionärid oma küsimuste ning tihti vägagi asjalike arupärimistega suuraktsionäridele tüütavaks muutuma. Ärihaid tegid Toompea koridorides osavat lobitööd, kuniks õnnestuski äriseadustikku muuta selliselt, et 95 protsendi aktsiakapitali omanik võib ülejäänud 5 protsenti omavad aktsionärid lihtsalt ukse taha tõsta. Tõsi, makstes selle eest hüvitust, kuid tegu on sisuliselt siiski omandi sundvõõrandamisega. Seaduses on seda küll libekeelselt nimetatud aktsiate ülevõtmiseks, kuid sisu see ei muuda - tegu on selgelt ühepoolse tahteavaldusega.

Kui uurida täna, mis on näiteks saanud EVPde eest Eesti Telekomi, Kalevi, Tallinna Mööblimaja ja Saku Õlletehase aktsiaid ostnud väikeaktsionäridest, näeme, et nende saatus on olnud sarnane. Kes pakutud hinna eest aktsaid ära ei müünud, tõsteti aktsionäride ringist sundhüvituse eest lihtsalt välja.

On ka jõhkramaid erandeid. Kõigiti heal järjel olnud Pärnu leivakombinaadi Cibus aktsionäride tuumikusse kuulunuile pakkus Rein Kilgiga seotud ärivõrgustik neile vastuvõetavat hinda ja omandades kontrolli ettevõtte üle, liitis selle AS Pere Leivaga. Cibuse ülejäänud aktsionäride aktsiad sundvahetati Pere Leiva aktsiate vastu.

Nende vahetusasjadega sekeldanud isikute käekirja tundes polnud üllatuseks, et mullu saabus vähemusaktsionäridele tervituskiri sõnumiga, et nende aktsiad on registrist kustutatud.

Kõik ei olnud võrdsed          

Neljapäevases (5.01.2017) Äripäevas annab Ain Hanschmidt teada, et väikeaktsionärid loobusid Eesti Gaasist. Ta väidab, et kõik väikeaktsionärid läksid kaasa erakorralisel üldkoosolekul välja käidud müügiettepanekuga. See ei vasta tegelikkusele.

EVPde eest omal ajal riigilt Eesti Gaasi aktsiaid erastanud väikeaktsionärid olid oma investeeringuga kõigiti rahul ning said palju aastaid ettevõttest korralikku dividenditulu. Paljude puhul ületas see isegi koduse gaasiarve! Viimased poolteist aastat Eesti Gaasi suuromanike ringi ümber toimunud sebimine ei jätnud vähimatki kahtlust, et 2016. aasta lõpuks on aktsiaraamat väikeaktsionäridest puhas. Nii ka läks - kes pakutud hinda sobivaks ei pidanud ja määratud kuupäevaks oma müügisoovist ei teatanud, nende aktsiad võeti selle hinnaga lihtsalt üle.

Kummaline, kuid Hanschmidt esitleb seda Äripäevas otsekui omalaadse heateona, kuna ettevõte ei kavatsevat lähima viie aasta jooksul dividende maksta. Kahjuks annab äriseadustik enamusaktsionärile võimaluse otsustada väikeaktsionäri eest, kas talle on parem oma aktsia müüa või oodata, kuniks see jälle tulu hakkab tooma. Hea, et sellise "nõustamise" eest veel tasu ei tule maksta.

Eesti Gaasi väikeaktsionäridega toimunut võiks nimetada erastamisetenduse viimaseks vaatuseks. Eesriie on sulgunud, aplausi ei järgne. Jutud sellest, et kõigil olid alguses erastamisel võrdsed võimalused, sobiksid ehk omaaegse Pikkeri naljaveergudele, ent ka see ajakiri on juba ammu hingusele läinud.  

Tõsi, meeldiv erand on omaaegse Klementi nimelise õmblustootmiskoondise aktsia, millest tänaseks on saanud Silvano Groupi väärtpaber. Väikeaktsionäride suhtes pole seal jõuvõtteid kasutatud, eelmisel aastal tõusnud aktsia hind ja regulaarselt makstud dividendid kinnitavad, et kui tahetakse, saadakse ka väikeaktsionäre mahatallamata. Omaaegsed Klementi õmblejad on oma pensionilisa eest tänulikud. Paraku on tegu vaid erandiga, mis pigem kinnitab reeglit.