Kolmanda lapse toetus sai küsimärgi külge

Kaheksa tuntud ettevõtja tänu erakondadele kokku 800 000 euro kujul kolmanda lapse toetuse kehtestamisel tekitab nõutust avalikkuses ja paneb ebamugavasse olukorda poliitikud, kes on seda esitlenud kui enda initsiatiivi.

Tegemist on pretsedendiga erakondade rahastamises, mis tekitab küsimusi rohkem, kui vastuseid annab. Eriti kummalises olukorras on nüüd eelmise valitsusliidu ehk Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRLi poliitikud, kelle võimuloleku ajal kolmanda lapse toetus seaduseks sai ning kes kõik on seda presenteerinud kui oma algatust ja märkimisväärset edasiminekut demograafilise olukorra parandamisel. Tekib küsimus, kas see oleks teoks saanud ilma ettevõtjate lubatud preemiata, mis nüüdseks on erakondade kontole laekunud. Halvamaiguline on, et ettevõtjate ja erakondade peasekretäride jutt läheb lahku: viimased teevad ühtäkki üllatunud näo, ettevõtjate kõne­isiku jutt aga lubab eeldada varasemat kokkulepet.

Avalikkus tunneb end petetuna, sest ei teadnud midagi ettevõtjate läbirääkimistest poliitikutega. Ent eeldades, et need kaheksa ettevõtjat tegid annetuse omakasupüüdmatult ja tõesti vaid soovist toetada kolmanda lapse sündi perekonda, teame ometi, et alati pole see nii. Kuigi tavaliselt räägivad ettevõtjad parteidele raha andes maailmavaate toetamisest, on tegelikud ambitsioonid enamasti märksa pragmaatilisemad. Pragmatismi õhkub ka kaheksa ärimehe annetusest: kõigepealt sai asi seaduseks, siis laekus annetus. Ainult avalikkusele polnud sellise diili sõlmimine teada. Oleks võinud olla.

Omaette küsimus on, kas selline seadusemuudatus on üldse mõistlik. Äripäev on olnud seisukohal, et igasugune toetamine peab olema vajaduspõhine, ja vähemasti Andrus Ansipi ajal oli sellisel arvamusel ka Reformierakond. Ansip kritiseeris teravalt nn helikopteriraha ja tekitas laiemagi, st teistegi erakondade esindajate peadesse ulatunud arusaama, et maksumaksja rahaga tuleb toetada neid, kes tõepoolest toetust vajavad. Seaduseks sai aga kolmanda lapse sünni lausaline toetamine ehk nn helikopteriraha.

Tekib küsimus, miks Reformierakond varasemast arusaamast loobus ning missugustest veendumustest nii reformipartei kui ka teised erakonnad võivad veel loobuda, kui nende kassasse teatud summa kanda või lubada seda teha. Tahes või tahtmata panid ärimehed parteide maailmavaatelisele selgroole külge hinnasildi.

Lõpuks, ärimehed andsid raha parteidele, aga kolmanda lapse toetust makstakse perekondadele riigikassast ehk maksumaksja rahast. Kas poleks ehk õiglasem ja ausam, kui erakonnad oleksid selle raha riigikassasse kandnud? Tegemist on küll – esialgu vähemasti – ühekordse preemiaga erakondadele, maksumaksja jääb kolmanda lapse toetust maksma aga pikaks ajaks. Erakonnad teatavasti kulutavad raha iseenda ülalpidamiseks ning valimiskuludeks.

Jah, muidugi on lubatud erakondi toetada. Loomulikult on teretulnud, et seda tehakse avalikult, nime ja näoga – ja veel sellistel headel eesmärkidel nagu kolmanda lapse sünni toetamine. Siiski kahtleb Äripäev, kas kaheksa ärimehe poliitikutele mahamüüdud meede on mõistlik, ning soovib, et teinekord oleksid sedasorti “preemiad” avalikkusele varakult teada. See on ka poliitikute huvides: tagantjärele võib tunduda, et nad rääkisid kolmanda lapse sünni toetuse meedet kiites kinnimakstud juttu.