Linnahallist saagu kunstimuusem

10. jaanuar 2017, 12:45
Tiia Vissak
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170110/OPINION/170119983/AR/0/Tiia-Vissak.jpg

Tallinn oleks sobiv koht Guggenheimi kunstimuuseumile, millel on suur potentsiaal investeeringud kiirelt tasa teenida ja tulu teenima hakata, kirjutab TÜ vanemteadur Tiia Vissak.

Guggenheimi muuseum tegutseb juba New Yorgis, Bilbaos ja Veneetsias, peatselt avatakse veel üks Abu Dhabis, aga ei Põhja-, Ida- ega Kesk-Euroopas seda veel pole. 2016. aasta 30. novembril lükkas Helsingi linnavalitsus tagasi Guggenheimi kunstimuuseumi ehitamise plaani, tuues põhjenduseks soovimatuse investeerida umbes 80 miljonit eurot. See oleks moodustanud pisut alla poole projekti kogumaksumusest. Muuseum oli välja valinud asukoha ja arhitektuurse lahenduse, aga linnavalitsus oli selle variandi vastu. Guggenheimi muuseumi üritati enne Helsingit meelitada Vilniusesse, kuid see projekt lõpetati 2012. aastal korruptsiooniskandaali tõttu. Tallinn kui samas piirkonnas asuv linn sobiks Guggenheimile asukoha poolest hästi.

Toob turiste, kes lähevad ka mujale

Guggenheim pole lihtsalt üks suvaline muuseum paljude teiste seas: tema filiaali avamisega kaasnevad ka mitmed positiivsed mõjud. Näiteks Bilbaos on Guggenheimi muuseum oluliselt tõstnud linna populaarsust. Aastas külastab seda üle miljoni turisti, kellest üle poole on pärit välismaalt. Economisti andmetel teenis linn muuseumi kolme esimese tegutsemisaasta jooksul (avati 1997) umbes 100 miljonit eurot maksutulu ja kattis sellega täielikult muuseumi ehitamiseks tehtud investeeringute maksumuse, muuseum jätkab linnale tulu teenimist ka praegu.

Guggenheimi muuseumi avamine Tallinnas tooks linna uusi kultuurituriste, kellest vähemalt osa külastaks kindlasti ka teisi Eesti piirkondi. See on oluline, eriti arvestades sellega, et peatne alkoholi hinnatõus võib viia eelkõige Soomest tulevate ostuturistide arvu languseni. Turismi (taas)elavnemisest võidaksid hotellid, kohvikud ja restoranid, aga ka näiteks mõned kultuuriasutused, -ürituste korraldajad ja kaubandusettevõtted. Samuti suurendaks see Eesti tuntust, millest võiks olla abi ka mõningate välisinvesteeringute ligimeelitamisel ja selle kaudu tulevikus loodetavasti ka ekspordi suurendamisel. Lisaks saaks kunstiakadeemia arvatavasti uusi (välis-)tudengeid, kohalikud kunstnikud ja disainerid leiaks ostjaid oma teostele (Guggenheim eksponeerib tavaliselt ka kohalikku kunsti ja disaini), ehitusfirmad saaks ehitustööde ajal tööd. Tõsi küll, muuseumi tulek eeldaks ka kapitalimahutust riigi, linna ja/või erainvestorite poolt, aga nimetatud positiivsete mõjude väärtus ja nendest tulenev maksutulu kujunevad aja jooksul kindlasti suuremaks.

Asukohana võiks kaaluda ka näiteks linnahalli või patarei merekindlust (endist vanglat), sest tundub, et vee lähedal asumine Guggenheimile sobib, nad eelistavad omapärase arhitektuuriga ehitisi. Võib-olla on võimalik ka muuseumi ja loodetavasti ka tulevikus valmiva konverentsikeskuse paiknemine ühe katuse all või vähemalt lähestikku, sest uuele konverentsikeskusele oleks kasulik, kui lähedal oleks suurte ürituste (nt pidulikud vastuvõtud ja õhusöögid) pidamiseks sobiv ruum.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. January 2017, 12:48
Otsi:

Ava täpsem otsing