Rail Baltic peab käima Tartu kaudu

10. jaanuar 2017, 06:15
raudtee
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170110/OPINION/170109797/AR/0/raudtee.jpg

Juba 10 aastat tagasi valiti välja Rail Balticu parimaks lahenduseks Tallinna-Tartu-Valga trass. Teadmata asjaoludel vahetus see ühel hetkel Pärnut läbiva trassiga ja niisugune lahendus tuleb peatada, kirjutab emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar.

Rail Balticu uue Pärnu-kaudse trassi kavandajad väidavad demagoogiliselt, et nende kriitikud on igasuguse uue raudtee vastu, aga tegelikult on rahvas enamikus häälestatud siiski raudteevõrgu edendamise poolt Euroopa Liidu toel. Puuduseks on vaid see, et suures kritiseerimistuhinas ei tegeleta piisaval määral probleemi konkreetse lahenduse otsimise ja leidmisega.

Veel enam, unustatakse ära, et parim Rail Balticu variant on juba ligi 10 aastat tagasi välja pakutud ja piisavalt põhjendatud. Pärast seda, kui 2004. aastal sätestas Euroopa Parlament ja Nõukogu üle-euroopalise transpordivõrgu arendamise prioriteetprojektiks Rail Balticu, tellis Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika Peadirektoraat selle kohta Taani uuringu- ja konsultatsioonifirmalt COWI AS tasuvusanalüüsi. Selle tulemusel pakuti 2007. aasta  jaanuaris välja kolm investeerimispaketti: kaks Tartu-kaudse ja üks Pärnu-kaudse Rail Blaticu trassi lohta.

Pärast majandus- ja finantshindamise läbimist tunnistati sobivaimaks lahenduseks järgmine Tartu-kaudne trass: Tallinn-Tapa-Tartu-Valga-Valka-Valmiera-Cesis-Sigulda-Riga-Šiauliai-Kaunas. Projekt kinnitati ja selle realiseerimiseks määrati Euroopa Liidu rahaline toetus.

See variant vastas igati nn terve mõistuse arusaamale, mille järgi Rail Baltic peaks edendama lähi- ja kaugsõidurongude abiga raudteeliiklust ühtaegu Balti riikide sees (hõlmates kõige tihedama asustusega alasid), Balti riikide vahel ning Balti riikide ja naabermaade vahel:  1) Tallinna-Riia vaheline kaarekujuline transiiditee ei oleks palju pikem neid linnu ühendavast sirgjoonest ja  2) raudtee läbiks kuut linna, millest Tartu on Eesti haridus-, teadus- ja kultuurikeskus.

Valitsus vahetas nõustajat

Mõne aasta jooksul näis olemasolevaid rajatisi kasutava Tartu-kaudse Rail Balticu trassi projekteerimine kulgevat soodsalt. 2011. aastal  aga toimus seniajani suuresti saladuslooriga kaetud „raudteepööre“.

2010. aastal oli saanud Euroopa transpordiministriks Siim Kallas, kes oli ühtlasi Euroopa Komisjoni asepresident ja 2011. aasta aprillis määrati Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministriks Juhan Parts. Ebaselgeks jäänud põhjustel ja ajal loobuti Eesti valitsuse initsiatiivil firma COWI teenetest ja telliti Rail Balticu uus tasuvusanalüüs ebausaldusväärseks osutunud (Austraalias liigoptimistliku prognoosi eest 201 miljoni dollarilise kahjunõude saanud) firmalt AECOM.

Septembris 2011. aastal Juhan Partsi juhitud valitsuskabineti nõupidamise kokkuvõtte 2. punktis kinnitatakse, et arvestades juunikuus valminud tasuvusanalüüsi ettepanekuid ja ministeeriumi seisukohti (avalikkusele pole teada, milliseid), keskendub edasine raudteeliini arendustöö Eesti piires Tallinna-Pärnu-Riia otsetrassile. Selle nõupidamise kokkuvõtte 9. punktis kinnitatakse, et tulenevalt haridus- ja teadusministri (Jaak Aaviksoo) ettepanekust arutatakse muudetud trassiga Rail Balticu rajamisega kaasnevaid üldisi sotsiaal-majanduslikke muutusi mõnel järgmisel valitsuskabineti nõupidamisel. Järelepärimisel selgus, et nimetatud muutuste analüüsi ei ole seniajani toimunud.

Tartu trass on endiselt jõus

Nagu eespool näidatud materjalist selgub, on kogunenud piisavalt argumentatsiooni, et riigikogu saaks „läbisurutava“ realiseerimise peatada. Kuna 2007. aastal Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika Peadirektoraadi välja valitud Tartu-kaudse Rail Balticu trassi kavandi kinnitamine on juriidiliselt ülimuslik avalikkusega läbi arutamata ja piisavalt põhjendamata omaalgatusliku „raudteepöörde“ suhtes, saaks praeguse ebaõnnestunud trassivaliku tühistamise järel ilma suuremate lisauuringuteta eluõiguse varem plaani võetud Tartu-kaudse trassu kavand.

Kuna Eestist saab järgmise aasta keskel Euroopa Liidu eesistujamaa, siis on meie maal kohustus naaber-Baltimaadega koostööd alustada, et ka Lätis ja Leedus plaani võtta eeldatavasti majanduslikult, looduslikult ja sotsiaalselt sobivaim Rail Balticu alternatiivtrass Valka-Riga-Daugavpils-Vilnius-Kaunas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. January 2017, 06:25
Otsi:

Ava täpsem otsing