Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Brittide ja ELi suhted segased

    aivar kangustFoto: Erik Prozes

    Kuigi brittide otsus Euroopa Liidust välja astuda jääb juba ligi poole aasta taha, pole praegu veel midagi kindlat selles, milliseks kujunevad Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelised tulevased kaubandussuhted, kirjutab Grant Thornton Balticu partner Aivar Kangust.

    Nick Jeffrey, Grant Thornton International Ltd avaliku poliitika direktor, selgitas, et ELi õigus näeb põhimõtteliselt ette eraldi läbirääkimised tulevase kaubandussuhte üle pärast lahkumistingimustes kokku leppimist. Jeffrey ütles „põhimõtteliselt”, sest väidetavalt on mõlema poole huvides töötada kokkulepe tulevaste kaubandussuhete kohta välja paralleelselt lahkumistingimustega.
    Samas on igakülgse kaubanduskokkuleppe lõplik väljatöötamine paralleelselt lahkumistingimustega ajaliselt ebatõenäoline. Lihtne näide – ELi ja Kanada kaubanduskokkuleppe läbirääkimised võtsid aega seitse aastat  ja lepe suudeti alla kirjutada alles tänavu oktoobri lõpus.
    Suhetele üleminekusätted
    ELi ja Ühendkuningriigi puhul on aga mõlema poole huvides saavutada mingigi kindlustunne võimalikult kiiresti. Just brittidele võib ebakindlus kalliks maksma minna, sest praegu Londonis ja mujal riigis baseeruvad suured rahvusvahelised kontsernid ei taha oma tulevikuplaane seada sõltuvusse mõtteviisist „võib-olla teeme nii, võib-olla naa“. Näiteks USA suured investeerimispangad JPMorgan ja Morgan Stanley teatasid juba suvel, et viivad oma Londonis asuvad Euroopa peakorterid sealt tõenäoliselt minema. Põhjuseks just asjaolu, et nad ei saa aastaid oodata, kuni lõpuks kaubandussuhetes selgus saabub.
    Pakun välja, et üks viis ajaprobleemist üle saada võiks olla ELi ja Ühendkuningriigi kaubandussuhetes üleminekusätete kehtestamine.
    Ühe võimalusena on mainitud, et tulevaste kaubandussuhete kohta võiks sõlmida vastastikuse mõistmise memorandumi, mis räägitakse läbi ja sõlmitakse paralleelselt lahkumistingimustega. Selles pandaks paika tulevase kaubandussuhte raamistik ja üksikasjalikes tegevustingimustes lepitaks kokku hiljem.
    Võiks olla üleminekuklausel, mille kohaselt Ühendkuningriik liitub pärast EList lahkumist ajutiselt Euroopa Majanduspiirkonnaga, kuni kaubandustingimuste üle läbirääkimisi peetakse.
    Kooskõlastus kõigi liikmetega
    Kaubanduskokkuleppe puhul võib olla nõutav, et see kiidetakse heaks ülejäänud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuse või ühehäälse otsusega ning/või ratifitseeritakse riikide parlamentide poolt. Liikmesriigid sedastasid hiljuti, et Kanada kaubanduskokkulepe hõlmab mõningaid küsimusi, mis kuuluvad ELis liikmesriikide pädevusse ja seetõttu tuleb see ratifitseerida riikide parlamentides.
    Lahutamatud põhivabadused
    Ülejäänud liikmesriigid ei saa lubada, et Ühendkuningriik näiks väljaspool ELi olevat soodsamal positsioonil kui liikmesriigina. Saksamaa kantsler Angela Merkel on öelnud, et neli põhivabadust on lahutamatud, mis tähendab, et kaubandussuhete läbirääkimisel ei lubata Ühendkuningriigil noppida välja neid vabadusi, mis talle meeldivad, ja eirata neid, mis talle ei meeldi. Praeguste ootuste kohaselt jäävad ülejäänud liikmesriigid sellele seisukohale kogu lahkumis- ja kaubandusläbirääkimiste ajaks.
    Tundub, et sellest on aru saama hakanud ka Ühendkuningriigi peaminister Theresa May, sest sel sügisel on ta korduvalt avalikkusele maininud, et ei välista Brüsselile edaspidigi suurte summade maksmist (sarnaselt praegusele ELi eelarvesse panustamisele), et ligipääs ühisturule säilitada. Samas valitsuses kaubandussuhete teemal veel üksmeelt pole: on nii neid, kes soovivad ligipääsu ühisturule säilitada, kui ka neid, kes eelistavad kõik sidemed Brüsseliga lõhkuda ja panustada pigem lepetele ELi-väliste riikidega.
    Lepped kahepoolselt kasulikud
    Enamik kaubanduskokkuleppeid hõlmavad kaupu ja nendega seotud kaubavahetusnorme. Vaid mõnes olemasolevas ELi kaubanduskokkuleppes on juttu ka teenustest. Ühendkuningriik peab aga ülejäänud liikmesriikidele ära põhjendama, miks lahkumiskokkulepe peaks sisaldama teenuseid, sest ilmselget vajadust riigil nende järele ei ole. Samuti peab Ühendkuningriik selgitama, miks London on tugeva rahvusvahelise finantskeskusena kasulik ka teistele liikmesriikidele. Kui leitakse, et see on kasulik üksnes Ühendkuningriigile, ei pruugita seda kaubanduskokkuleppesse sisse kirjutada.
    Norra ja Šveitsi mudel
    Juttu on olnud ka Norra ja Šveitsi puhul rakendatavaid mudelite rakendamist  Ühendkuningriikide puhul. Praegu tundub, et kumbki mudel siiski ei ole pikas perspektiivis rakendatav. EL on alates 1970ndatest sõlminud Šveitsiga 120 kaubavahetuskokkulepet. ELi liikmed on Šveitsi mudeli toimimisega ühiselt rahulolematud ja on palunud Euroopa Komisjonil selle mudeli tõhusus läbi vaadata. Sellest järeldub, et ülejäänud liikmesriigid (ja võimalik, et ka Ühendkuningriik) ei ole kuigi varmad Šveitsi mudelit tulevases kaubandussuhtes rakendama.
    Selleks, et Ühendkuningriik saaks järgida Norra mudelit, peaks ta liituma nii Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kui ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooniga (EFTA). Mõlemal juhul oleks vaja kõikide asjaomaste liikmete ühehäälset heakskiitu. Norra nõusoleku saamine ei pruugi olla lihtne, kuna selline variant võib ohustada Norra kokkuleppeid ELiga. Selgemalt öeldes, juurdepääs ühtsele turule EMP liikmesuse kaudu tähendab ka nelja põhivabaduse aktsepteerimist ja kohaldatavate ELi õigusaktide rakendamist ilma võimaluseta neid õigusakte valida. Suveräänne õigus otsustada oma seadusandluse ja tööjõu vaba liikumise üle ajendas olulist osa lahkumishäältest.
    ELi kaubanduskokkulepped on sõlmitud kolmandate riikide ja ELi kui grupi vahel, mitte kolmanda riigi ja konkreetse liikmesriigi vahel. On tekkinud küsimus, kas Ühendkuningriik võiks olla täiendav allakirjutaja ELi kaubanduskokkulepetes nagu Kanada kokkulepe ja Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP). Nende kokkulepetega liituvad pärast läbirääkimisi ainult EMP riigid. See tähendab, et osalisriigina ELi kaubanduskokkulepetest kasu saamiseks tuleb aktsepteerida ka ELi ühtse turu neli põhivabadust.
    Britid peavad veenma
    Brüsselis arvatakse, et Ühendkuningriik on kindel oma tahtmise saamises, kuna EL vajab Ühendkuningriigi turgu samapalju kui Ühendkuningriik vajab ELi turgu. Numbrite keeles öelduna tähendab see, et britid ekspordivad ELi turgudele 44% oma toodangust ja saareriigi impordist moodustab EList saabuv veidi enam kui poole.
    Üks kindel asi kaubandusläbirääkimiste juures ongi see, et Ühendkuningriik peab veenma oma ELi partnereid selles, et kaubavahetus on tõesti Ühendkuningriigile ja Euroopa Liidule vastastikku kasulik. Ühendkuningriigi läbirääkijad ei peaks samas arvama, et Euroopa kohkumus referendumi tulemuste üle tähendab soovi Ühendkuningriigile meele järele olla. Erandite tegemine Ühendkuningriigile ei ole ELile kuidagi kasulik – võime vaid ette kujutada, milline lumepalliefekt sellest tekkida võiks.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
TKM Groupi aktsionäride taskust püütakse varastada üha suuremaid summasid
Tänased majandusolud on muutunud niivõrd karmiks, et varguste arv poodides suureneb, sisuliselt on see aga vargus omanike, börsil noteeritud ettevõtte puhul ka väikeaktsionäride taskust.
Tänased majandusolud on muutunud niivõrd karmiks, et varguste arv poodides suureneb, sisuliselt on see aga vargus omanike, börsil noteeritud ettevõtte puhul ka väikeaktsionäride taskust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.