100 miljoni eest internetti

Eestil on tugev e-riigi kuvand. Me räägime kõigile oma e-valitsusest, e-teenustest ja startupidest. Paraku ei ole kõik nii ilus selle vundamendiga, millele meie e-riik toetub. Infoühiskonna vundamendiks peaksid olema kiired ja kvaliteetsed ühendused, mis transpordivad andmeid valgusekiirusel inimeste, ettevõtete, riigi ja teenuste vahel.

Meie oleme aga ehitanud särava hoone lagunevale vundamendile. Eesti on uue põlvkonna internetiühenduste leviku poolest Euroopa Liidu edetabeli tagumises osas. Kiired ühendused on meil saadaval peamiselt ainult ärihoonetes ja linnade korterelamutes. Maapiirkonnad, eramud ja väiksemad ärihooned peavad hakkama saama eelmisest sajandist pärit võrkude või ebastabiilse mobiilinternetiga.

Uue valitsuse koalisatsioonilepingus on lubadus ehitada välja lairiba jaotusvõrgu riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga koostöös. See on kindlasti suurepärane uudis kõigile neile, kes on oodanud endale koju või ettevõttesse kvaliteetset internetti juba aastaid.

Valitsus on lubanud anda ülikiirete interneti ühenduste jaoks 10 miljonit eurot aastas eeldusel, et kohalikud omavalitused koos erasektoriga lisavad sellele omalt poolt veel 20 miljonit eurot.

Ehk järgmistel aastatel peaksime rajama uue põlvkonna lairibaühendusi 30 miljoni euro eest aastas nendesse piirkondadesse, kuhu sideettevõtja ise ei investeeriks. See on väga suur lubadus, arvestades, et siiani on ehitatud uusi ühendusi mõne miljoni eest aastas. 

Selleks, et päriselt jõuda niikaugele, et ukse taha tuleb ehitaja ja küsib, kuhu ta peaks selle valguskaabli majja vedama, peab keegi võtma initsiatiivi.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on luua oma territooriumil hea elu- ja ettevõtluskeskkond ning muuta see atraktiivseks uutele elanikele ja investeeringutele. Kiired internetiühendused on üks osa vajalikust taristust, ilma milleta enam hakkama ei saa. KOV-d ei saa enam oodata ja loota, et ehk teeb riik midagi nende eest ära.

Tänu haldusreformile tekivad meil võimekamad omavalitsused. Samas on neil palju igapäevaseid muresid, millega tuleb tegeleda. Kuna suuremad lairibavõrkude arendusprojektid on kuluefektiivsemad ning atraktiivsemad ka teenustepakkujatele ja investoritele, tasub KOV-del teha koostööd näiteks maakonna tasandil. Heaks näiteks siin on Pärnumaa, kus alustati projekti DigiTee, kuhu on kaasatud kõik maakonna KOV-d.

Riigi ülesanne on suunata ja toetada 

Uus koalitsioon on kokku lepitud, et ülikiirete internetiühenduste viimine ettevõtetesse ja kodudesse saab olema üheks riigi investeeringute prioriteediks.

Kindlasti saavad nüüd kriitikud kohe väita, et alles riik panustas kümneid miljoneid eurosid Euroopa Liidu maksumaksja raha lairiba baasvõrgu ehitusse – EstWin projekti. Reaalselt aga interneti ühendused ei ole kodude ega ettevõteteni jõudnud.

Sellepärast tuleb nüüd vaadata tervikpilti ja anda toetusi ainult selliselt, et ülikiired ühendused päriselt lõpptarbijateni jõuaksid. Tuleb lõpetada toetuste andmine põhimõttel, et toetust saavad parimad lobby tegijad või, et anname igaühele natuke midagi, siis keegi ei süüdista.

Riigi toetust tuleb anda ainult projektidele, mis tegelikult lahendavad probleemi ehk mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumitele:

Toetada ainult majanduslikult jätkusuutlike projekte – riigi toetusel peab olema ergutav mõju nii kohalikele omavalitustele kui ka eraettevõtjatele. Toetatakse ainult projekte, mis suudavad kaasata ise vähemalt kaks korda samapalju raha. 

Toetuse mõju on pikaajaline – lairibavõrkude rajamine on iga tehnoloogiaga kallis. Sellepärast saab toetada ainult võrkude rajamist, mille tõestatud eluiga on ilma suuremate täiendavate investeeringuteta üle 20 aasta. Vastasel juhul oodatakse mõne aja eest taas riigilt tuge, kuna tehnoloogia vananes ning võrk vajab väljavahetamist.

Toetus tagab piisavad ühendused – vajadused järjest suurema läbilaskevõimega ühenduste järele kasvavad pidevalt. Ühenduste kiirused on kasvanud keskmiselt 50% aastas ning sellist kasvu prognoositakse ka edaspidiseks. Uute võrkude rajamine üle Eesti võtab aega aastaid. Sellest lähtuvalt saab riik toetada ainult võrkude rajamist, mis võimaldavad kohe täita vähemalt Euroopa Liidu eesmärgi – 1Gbit/s – ning toetusega rajatud võrgu läbilaskevõimet saab tulevikus veelgi suurendada, tegemata suuri lisainvesteeringuid.

Toetus suurendab konkurentsi – tuleb kasutusele võtta avatud võrgu ärimudel. Samamoodi nagu on elektri puhul. Jaotusvõrgu omanik on üks ettevõte, aga elektrit müüvad sellel võrgul paljud teenusepakkujad. Selliselt saab iga tarbija valida endale sobiva teenusepakkuja. Teenusepakkujatel tekib aga motivatsioon pakkuda paremaid ja odavamaid teenuseid. Riik peab toetama ainult selliste võrkude rajamist, mis ei ole seotud ühegi teenusepakkujaga. Toetuse saajal on aga kohustus kohelda kõiki teenusepakkujaid võrdselt.

Toetus lahendab ära terve suurema piirkonna vajaduse – lairibavõrkude rajamine tiheasustuses on kordades odavam, kui hajaasustuses. Sellepärast on sideettevõtjad tegutsenud ainult tiheasustuses. Riik peab toetama aga ainult selliseid projekte, mis lahendavad ära ühe piirkonna vajaduse tervikuna ja kus ühenduse saavad ka majad, mis asuvad keskustest kaugemal.

Riik on juba andnud lairiba baasvõrgu rajamiseks ligi 70 miljonit eurot,nüüd lubab valitsus toetada lisaks juurdepääsuvõrgu rajamist veel 10 miljoni euroga aastas. See tähendab riigi poolt juba ligi 100 miljoni euro suurust toetust internetiühenduste arenduseks. Loodame, et seekord ei lähe nagu tavaliselt kui 10 miljoni eurot aastas jagatakse sõbralikult kõigi soovijate vahel laiali, aga kiired ühendused ikka kodudesse ei jõua.