Silmaklapid paremal ja vasakul

Eestlane pole kunagi varem nii hästi elanud kui praegu, rääkisin rõõmsalt lasteaiaõpetajast sõbrale. Palgad on järjest tõusnud, aga kaupade-teenuste hinnad on paigal püsinud. Kes vähegi rahaga ümber käia oskab, elab ilusti ära ja saab kord-kaks aastas soojale maale ka minna, olin kindel. Kes eriti eesrindlik, investeerib.

Minu üllatuseks ei olnud vestluskaaslane nõus. Rumal jutt, arvas ta. Paljud on lõksus oma kesises sissetulekus, lisa teenimiseks tuleks end depressiooni töötada ja perele aega ei jääks. Nii lihtsalt vireledki. Hea, kui ots otsaga kokku tuled.

Liberaal minu paremal õlal oleks tahtnud sõbrale öelda, et võta end kokku ja seisa oma edukuse eest – läbi üks ettevõtluskoolitus ja pane hobi raha teenima. Pane iga kuu kas või 10 eurot ühisrahastusse. Üüri see auto välja, mis sul maja ees seisab. Ole nutikas, ära virise.

Sotsiaaldemokraat vasakul õlal aga kratsis kukalt. Meenus OECD novembrikuine teade, et alates 2010. aastast, kui OECD riikide majandus jälle kasvama hakkas, on ebavõrdsus inimeste vahel kasvanud enim just Eestis. Lätis on näiteks seis paranenud. Sealjuures märkis OECD, et palgakasv on Eestis eelkõige aidanud kõrgema sissetulekuga inimesi, aga palgaskaala alumine 10% tõusu ei tunne.

Seepärast rõõmustasingi, kui kuulsin, et uus valitsus tõstab tulumaksuvaba miinimumi ja maksab kolmandast lapsest alates palju kopsakamat toetust. Selle üle on ka hea meel, et alkoholiaktsiis tõuseb, sest äkki jääb mõnel eluga pahuksis perepeal selle võrra mõni õlu joomata (kuigi olgem ausad, pigem jätab see pereisa oma lapsele magusamaksuse limpsi ostmata). Igatahes meeldib mu sisemisele sotsiaaldemokraadile, et uus valitsus pingutab ebavõrdsuse vähendamise nimel. Hoian pöialt, et ka minu vestluspartneri elu sellest paraneb.

Teisalt hoian pöialt, et mitte keegi ei pane oma edu või edutust sõltuma riigi (maksu)poliitikast. Igaüks ei peagi olema finantsasjatundja ja rahastusplatvormide vahel laveerija, kuid nutikus ja leidlikkus – ettevõtlikkus – oma elu heaks elamiseks olgu kõigil. Mis kõige tähtsam – loodan, et ka riik ei unusta tasakaalu ega lämmata piirangute, maksude, aktsiisidega ettevõtluskeskkonda. Silmaklappidega üksnes vasakpoolset maailmavaadet ellu viies võime varsti olla suurimad kukkujad hoopis mõnes OECD ettevõtluskeskkonda hindavas raportis.