Väikepoed tulevad tagasi

Artikkel

- Arvamused
- Gert Jostov
- 17. jaanuar 2017 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikepoed tulevad tagasi
Gert JostovFoto: Eiko Kink
Kaubanduskeskustes kulub liiga palju aega ning seetõttu näeme, kuidas elu- ja ärikvartalitesse kerkib hoogsalt uusi väikepoode, kirjutab Technopolise juht Gert Jostov.
Kaubandus näitab majanduskeskkonna arengufaasi kõige täpsemalt, ta on majanduse kraadiklaas ja baromeeter. Kaubandus iseloomustab tarbija käitumust ja meeleolusid vahetult ning otsekoheselt. Kui raha ei ole, jäävad suuremad ostud tegemata. Kui heaolu paraneb ja usk tuleviku sissetulekutesse on kindel, tahame me elada mugavamat ning kvaliteetsemat elu, mis on innovatsiooni magus vili.
Loomulikult meeldib suurele osale inimestest tarbida ning enamikul meist ei saa kunagi justkui piisavalt – ressursipiirang ehk rahapuudus tuleb lihtsalt ette. Midagi on ikka veel vaja või puudu. Üle on pigem vähestel.
Väikepoodide buum
Analüütikute arvates on Eestis kaubandust liiga palju. Eesti on suuri kaubanduskeskusi täis ehitatud ning suurkaupmehed arvutavad ärevalt kaubandusruutmeetrite arvu elaniku kohta, mis on Eestis Euroopa üks suuremaid - 1000 elaniku kohta 751 m2 kaubanduspinda ehk kaks korda rohkem kui Lätis. Me peaksime olema justkui rikkamad ja tarbimislembelisemad kui meie naabrid.
Eestis on väikepoodide avamise buum. Rimi muudab kõik Säästumarketid mini-Rimideks, sest eestimaalased tahavad osta küll soodsalt, aga kvaliteetselt. Selver toob oma väikepoodidega toidukaubad sisuliselt ukse ette. Uued väikekauplused tekivad kahte uude kohta – uutesse elurajoonidesse ning büroo- ja ärikvartalitesse. Miks?
Tankla lähipoodi ei asenda
Peamine põhjus on tarbijakäitumise teisenemine. Me teame, mida tahame ja tahame seda palju kiiremini kui seni. Mida lühem aeg ja teekond, mille jooksul saame kõik ostud tehtud, seda parem. Nagu osa inimesi on Tallinna kuldse ringi valdadest kolinud tagasi kesklinna korteritesse, tahame võimalusel muuta rahaks niipalju kasutut aega kui võimalik.
Tegusate inimeste elustiil on pidevas tõhustumises. Alati saab teha midagi mugavalt, kiiremini, kavalamalt. Küsimus ei ole üksnes virtuaalmaailma võimaluste ära kasutamises, mis on haaranud endasse mitte ainult töötegijad, vaid ka lapsed ja pensionärid.
Kuid hädavajalike füüsiliste tegevuste läbimõtlemisele ning mugavamaks muutmisele ei ole palju mõeldud. Tegusad inimesed ei taha raisata aega millelegi, mida nad ei naudi. Sabas seismine, mööda hüpermarketit kappamine, et leida üles leib või riis. See on raisatud aeg ja tühja läinud elu.
Ometi peavad ka kõige nutikamad (loe: nutistunumad või e-stunumad) inimesed käima toidupoes ja tanklas. Viimased lõikavadki kiire elustiiliga inimeste rahakotist päris korraliku siilu. Mitte ainult kohvi, vaid ka võileiva ja piima eest.
Majanduslikult ei ole see igapäevaselt ratsionaalne. Tankla ei saa asendada lähipoodi. Hinna kõrval on teemaks ka kaubavalik ja sortiment, mida tanklad piisavalt pakkuda ei suuda.
Seepärast näeme, kuidas igas ärikvartalis on tulevikus korralik lähipood. Sõidad liftiga oma kontorist alla, ostad nädala sees ära kõik hädapärase ja oledki teel koju. Suurpoed jäävad heal juhul nädalavahetuseks, ja sedagi külastatakse korra paari nädala tagant või isegi harvem. Aeg on valuuta. Aeg on raha. Ja kasum.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kaubandus
Hetkel kuum