Kaubamärgi kasutamine lepi lihtsalt kokku

Protsessiloogika järgi peaks kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisele eelnema kaubamärgiotsing, mille käigus tuleb vaadata Eesti ja Euroopa Liidu kaubamärgibaasides registreeritud kaubamärke.  Otsingu põhjal saab otsustada, kas valitud kaubamärgiga on mõtet edasi liikuda või mitte.

Sageli juhtub, et ettevõtja otsingut ei tee või kontrollib ainult seda, kas keegi juba samasugust märki kasutab. Identsete märkide kontroll ei ole piisav. Registreerimist takistavad ka varasemad sarnased kaubamärgid. Ehkki otsing ei anna kunagi garantiid, et kaubamärk registreeritakse, toob see siiski välja suuremad riskikohad.

Erinevalt enamikest ELi liikmesriikidest kontrollib Eesti patendiamet kaubamärgi ekspertiisi käigus, kas taotletav kaubamärk on mõne registreeritud kaubamärgiga segiaetavalt sarnane. Kui nii, nõuab ekspert varasema kaubamärgiomaniku nõusolekut. Kindlasti on märkide sarnasuse otsus subjektiivne, sest ka ekspert on inimene.

Patendiameti keeldumisteatele on võimalik esitada argumenteeritud vastuväited ning sageli aitab, kui piirata oma kaupade või teenuste loetelu. Tasub kaaluda nõusoleku hankimist varasema kaubamärgiomaniku käest. Kui nõusolekut ei ole ja vastuväidetest hoolimata jääb patendiamet enda seisukoha juurde, lõpeb ekspertiis lõpliku keeldumisotsusega. Otsuse peale on võimalik edasi kaevata tööstusomandi apellatsioonikomisjoni. Kui patendiamet ekspertiisi käigus ei leia ühtegi takistust, sh varasemat kaubamärki, siis teeb amet registreerimisotsuse ja kaubamärk avaldatakse kolmandatele isikutele tutvumiseks.

Järgneb kahekuuline vaidlustusperiood, mille käigus kõik asjast huvitatud saavad vaidlustada patendiameti otsuse registreerida hilisem kaubamärk. Nii juhtus ka väikeettevõtjaga, kellel ei õnnestunud oma kaubamärki Eestis registreerida. Vaidlus on kaubamärgitaotleja ning varasema kaubamärgi omaniku vaheline.

Halb kokkulepe on reeglina parem kui hea vaidlus. Peaaegu alati tasub suhelda varasema kaubamärgi omanikuga ning teha selgeks, milles seisneb vaidlustaja mure ja otsida kokkuleppe võimalust. Valdav enamik kaubamärgivaidlustest on võimalik lahendada rahumeelselt ning pikaajaline vaidlus ei tasu ennast ära. Kokkuleppe raames on võimalik näiteks piiritleda kaubamärgi kasutamise täpsem valdkond või piirkond, kus hilisem kaubamärgitaotleja kaubamärki kasutab.

Kui otsingu tulemusena on ette näha varasemate kaubamärkide tõttu takistusi, tasub Eesti kaubamärgitaotluse asemel kaaluda ELi kaubamärgitaotluse esitamist. ELi kaubamärgiamet küll teavitab varasemate sarnaste kaubamärkide omanikke hilisemast kaubamärgist, kuid ei vastanda neid. Sageli selgub, et tegelik huvi hilisema kaubamärgi vaidlustamiseks puudub.

Ka Eestis on viimane aeg minna üle uuele süsteemile ning kaotada ära varasemate õiguste kontrollimine patendiameti ekspertiisis. Selliselt saab kiirendada kaubamärkide registreerimist. Vähenevad riigi kulud menetlusele ning mis kõige olulisem – patendiameti tegevus ei tekita eraõiguslikke vaidlusi.