Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõpetame ausa ettevõtja karistamise

    Andre PõlmFoto: Erakogu

    Brasiilias tegutseval IT-ettevõtjal Andre Põlmil on kahju Eesti ettevõtjast, keda üritatatakse pidevalt sildistada, märgistada ja maksudega karistada.

    Elan üle ookeani, puutun iga päev kokku äärmiselt ebaefektiivse ja keeruka maksusüsteemiga. Käin tööl jala, klientide juures Uberi või metrooga. Ma ei ole kunagi endale firma nimele autot ostnud. Firmaautode erimärgistamise ja maksustamise teema mind ei puuduta. Ainus sidepunkt on see, et ma olen ettevõtja. Ma tean, mida tähendab olla ettevõtja, ja mul on kahju ettevõtlikest autoomanikest, keda Eestimaal üritatakse iga hinna eest erimärgistada ja maksustada.
    Avalik sektor, ettevõtjad ja töötajad räägivad eri keelt. Ma tean, mida tähendab kultuuridevaheline kommunikatsioonibarjäär. Tihti on selle ületamiseks kasu mõnest loost. IT-sektoris kutsutakse seda kasutajakogemuse kirjelduseks, see aitab mõista kliendi vaatenurka ja vajadusi. Kes soovib, võib nimetada seda muinasjutuks, sest ka muinasjuttude eesmärk on panna lugejat mõtlema.
    Muinasjutt väikeettevõtjast ja tema neljarattalisest sõbrast
    On reede hommik. Ärkad, vaatad arvutisse, ega ühtki kriitilise tähtsusega kirja öö jooksul tulnud ei ole. Õnneks täna ei ole. See on päevale hea algus. Paned paika päevase tegevuskava, täna peaks juba kuuest õhtule saama.
    Sõidad autoga 5 km kontorisse. Töösõit. 10% päevastest sõitudest tehtud. Ah jaa, teel kontorisse põikad läbi Kristiine keskusest, et koju pildiraam osta. Erasõit? Samas märkad mööblikaupluse vitriinil just sellist ergonoomilist tooli, nagu uuele töötajale vaja on. Ostad ka selle. Tooli auto tagaistmele surudes kriimustad laepolstrit. Pole hullu, kontorikaupade veost on auto sisemusse jäänud ka teisi parandamatuid arme. Siiski töösõit?
    Kell 12.30 lõuna kliendiga Solarises. Kui kohtumine valijaga loetakse poliitiku esinduskuluks, siis ilmselt võib ka selle söögikorra lahterdada töösõiduks. 26% päevastest sõitudest tehtud. Lõuna läks hästi, klient esitab arvatavasti järgmisel kuul lisatellimuse. 
    Enne järgmist kliendikohtumist jõuab kiirelt jõusaalist läbi hüpata. Iga harjutuse vahepeal vaja telefonile pilk peale visata, et klientidele kiired vastused kirjutada: e-posti, Skype’i, WhatsAppi, jah, isegi Facebooki vahendusel. Äkki tohib selle töösõiduks lahterdada? Sõidetud 34% reedesest kilometraažist. Otse trennist kihutad, endiselt firma autoga, kliendi kontorisse. Selgepiiriline töösõit. 46% päevateest seljataga. Jälle üks edukas diil taskus. Ettevõtja elu on ilus!
    Tõmbad kontoris otsad kokku ja oledki kell 18 vaba! Hommikul planeerimisele kulutatud aeg tasus end ära. Viie kilomeetri pikkune kodutee läheb libedalt, sest auto on ju firma raha eest ostetud ning hea. Töösõit! 56% sõitudest tehtud.
    Kell on juba 19 õhtul. Sõidad autoga poodi. Puhas eralõbu! Siis aga helistab pahane klient, kes ei pääse oma veebikontole ligi. Ühe käega porgandeid kilekotisuust sisse libistades, teise käega telefoni kõrva ääres hoides üritad jõuda probleemi tuumani. Äkki kliendil ei ole internetiühendust? Saialeti äärde jõudes oled aru saanud, et hoopis sinu server on maas! Kassasabas seistes lubad kliendile asja kiirelt lahendada. Kiirelt poest väljudes istud veel 20 minutit soojas autos ja suhtled oma serveriteenuse pakkujaga. Hea, et autoga tulid, väljas sajab vihma. Leht on taas üleval, teavitad sellest ka klienti. Sõidad koju tagasi. Avastad, et pooled asjad poenimekirjast jäid ostmata, sest kogu tähelepanu oli mujal. Eralõbu? Igal juhul veel kaks kilomeetrit ja ühtlasi 60% päevateest läbitud.
    Õnneks oli meeles õlled korvi visata: päeval helistas sõber, kes elab veidikene linnast väljas, ja kutsus külla. Tahaks pigem küll jalad kodus seinale visata, sest nädala algus oli tormiline ning ka äsjane serveriprobleem tuksleb veel peas ja rinnus. Aga sõber tahab sind tutvustada ühele oma tuttavale, kelle firmale sa saaksid abiks olla. Nii võtadki energiavarud kokku ja sõidad grillipeole. Sõber on hea, seega oleks tegu justkui kahekümne kilomeetri pikkuse erasõiduga. Samas möödub pool õhtust potentsiaalsele kliendile oma äri telgitaguseid tutvustades. Ühtegi võimalust oma ettevõtte reklaamimiseks ei saa kasutamata jätta, Eesti turg on niigi väike. 100% päevateest seljataga.
    Kell 2 öösel vajud unne, et ärgata telefoni helina peale laupäeva hommikul kell 8… Algab uus päev. 100% päevastest seiklustest veel ees, ikka firmaautoga.
    Muutunud tööpiirid
    Eelnev kirjeldab küll väikeettevõtja tööpäeva, kuid võib sama tabavalt sobida ka mõne PR-juhi, turundusjuhi, müügimehe või muu pühendunud töötaja päeva kirjeldamiseks. Üha enam inimesi töötab kodukontoris, paindliku graafiku alusel. Üheksast viieni tööpäevad ei ole enam standard. Loeb töö tulemus, mitte kontoris istutud tunnid. Miks üritame siiski ettevõtluseks kasutatavaid autosid maksustada tagumikutundide ja erisoodustusmaksu põhjal? Suruda peale erimärgistust, identifitseerimaks ning panemaks häbiposti neid, kes õhtul kell kaheksa poe ees autos istudes telefoni teel tööjuttu ajavad?
    Milline oleks väiketaluniku kasutajakogemuse kirjeldus, kes kell kaheksa õhtul oma autoga poe ees seisab, lambatall auto tagaistmel? Aga elektriku, kes pärast pikka tööpäeva Elioni logodega tööautoga Selverist läbi hüppab ning koju sõidab, et hommikul kell 7 taas sellesama autoga otse tööle tõtata? Väikese ehitusettevõtte omaniku lugu? Neid kasutajakogemuse lugusid on meedias ohtralt kajastatud. Lugege neid.
    Tänapäeva ühiskonna tööharjumused on võrreldes industriaalajastuga palju muutunud ja muutuvad veelgi. Tihti ei ole firmaauto era- ja töösõitude vahele võimalik piiri tõmmata. Nii, nagu ei ole võimalik piiri tõmmata ka ettevõtja puhke- ja tööaja vahele. Joon on hägune isegi iga konkreetse tegevuse lõikes.
    Muuseas, ostsin kuu aega tagasi endale kontorisse kalkulaatori. Aga pean tunnistama, et kasutan seda umbes 30% ajast isiklike arvutuste tegemiseks. Mulle on võimaldatud töövahend, mida kasutan ka isiklikuks hüvanguks. Kui palju peaksin järgmise kuu 10. ja 20. kuupäevaks riigile makse maksma?
    Kes on oma kalkulaatori, sülearvuti või auto välja teeninud ning seda lisaks tööasjade ajamisele ka isiklikuks tarbeks kasutab, ei peaks erisoodustusmaksu tasuma. Mitte ühegi kasutusprotsendi ega kilovatiskeemi alusel. Tänapäeval enam mitte. Töökeskkond on muutunud. Saan aru, et 21 miljoni euro suuruse eelarveaugu tekkimine oleks riigile raske. Äkki on võimalik teiste asjade pealt kokku hoida? Puhtjuhuslikult, riigi autopargi ülalpidamise aastased kulud jäävad samasse suurusjärku (23 miljonit 2014. aasta andmetel).
    Auto tootmis- ja müügitsüklis kogub riik juba hulga mitmesuguseid makse. Kõikide ausate ettevõtjate karistamine selleks, et maksustada seadusi kurjasti ära kasutavaid isikuid, ei ole otstarbekas. Eriti kui needsamad seadused tänapäevase ühiskonna eluviisile juba jalgu jäävad. Kindlasti leiab ka paremaid mooduseid. Kas või autode maksustamise sidumine ettevõtte käibega. See aitaks ära hoida vaid auto soetamise eesmärgil loodud firmade skeeme. Tõsiseltvõetavatel ning Eesti arengusse muude maksude tasumisega panustavatel ettevõtetel võiks olla autokvoot, mis maksustamise alla ei kuulu. Äkki välismeedias meile tihti kaela riputatava rohelise riigi maine hoidmiseks peaks eesmärgistatud maksumuudatus suunama ettevõtteid hoopis rohelisel energial põhinevate autode soetamise suunas? Võimalikke lahendusi on mitu, ei ole vaja tormata. Õpime kasutajakogemuste analüüsi kaudu, huvigruppe kuulates – ja otsustame siis. Ühiskond ja töökeskkond arenevad edasi, peaksime ka maksustamise põhimõtetega paigaltammumise asemel järele liikuma.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.