Maksutorm ajab närvi mustaks

Kui viimastel aastatel on Eesti majanduskasv oma lõunanaabritest pisut madalam olnud, siis PwC tippjuhtide uuringu põhjal võiks see trend juba lähiajal lõppeda – Eesti juhid on oma Balti ametivendadest oluliselt optimistlikumad. Kui Eesti juhtidest peab oma ettevõtte käibe kasvu alanud aastal tõenäoliseks 83%, siis Lätis arvas samamoodi 64% ja Leedus 67% juhtidest. Eesti juhtidest plaanib töötajate arvu suurendada 58%, samal ajal kui Lätis ja Leedus vaid pisut üle kolmandiku juhtidest.

Kui Eesti juhid näevad oma suurimate ekspordi turgudena jätkuvalt Soomet, Rootsit ja seejärel lõunanaabreid, siis ligi pool Läti juhtidest näeb suurimat kasvupotentsiaali just Eesti turus – ka meie võime kellelegi atraktiivsed olla! Kui Eesti tippjuhtide põhiliseks ootuseks oma valitsusele on innovaatilise ja majanduskasvu toetava keskkonna loomine ning vajalike oskustega tööjõu tagamine, siis tervelt 87% Läti juhtidest peab olulisimaks prioriteediks tõhusa ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi loomist ning 60% varimajandusega võitlemist.

Kõige suurema üllatuse pakubki Eesti ja Läti tippjuhtide hinnang oma riikide maksusüsteemidele. Uuringus osalenud Eesti tippjuhid ei leia sugugi, et meie maksusüsteem vajaks pea peale pööramist. Ligi kaks kolmandikku (63%) pigem nõustub või nõustub täielikult, et Eesti maksusüsteem töötab üldjoontes hästi ja ei vaja põhimõttelisi muudatusi.

Vaid 35% Eesti tippjuhtidest eelistaks praegusel kujul toimivat dividendi maksu asendada traditsioonilise kasumilt makstava tulumaksuga ning ka rohkemate maksuerisuste sisseviimist toetab vaid 34% vastanuist. Maksuameti suhtes on usaldus suur, tervelt 84% küsitluses osalenuist oleks nõus andma maksuametile rohkem infot, kui selle tulemuseks oleks varimajanduse vähenemine ühiskonnas. Valdav enamik tippjuhte (75%) näeb peamist võtit selleks, kuidas Eesti ettevõtete konkurentsivõimet suurendada, maksukoormuse üldises vähendamises, süsteemi radikaalselt muutmata.

See kõik on tugevas kontrastis Läti tippjuhtide hinnanguga nende maksusüsteemile – tervelt 93% vastanud juhtidest leiab, et Läti maksusüsteem vajab põhimõttelisi muudatusi, ja vaid 4% peab seda sobivaks. Kui Eestis on vaid 14% juhtidest kaalunud maksusüsteemi tõttu oma ettevõtluse viimist mõnda teise riiki, siis Lätis on säärane mõte peast läbi käinud lausa 79% ettevõtjatel.

Kui Eesti meedias on Läti maksueksperimentidele jagatud ohtralt kiidusõnu, siis Läti tippjuhid ei paista seda vaimustust sugugi jagavat. Pigem on nad väsinud pidevatest muudatustest ja ootaksid stabiilset maksusüsteemi, mida võiks siis igavalt peenhäälestada. Kõik pole kuld, mis hiilgab – ja kas on vaja parandada vaasi, mis veel eriti katki ei ole, nii võib seekordse uuringu tulemused kokku võtta. Uuel valitsusel tasuks tähele panna, et tormakad eksperimendid on viimane asi, mida ettevõtjad maksusüsteemilt ootavad.