Kadunud põlvkond on leitud

Alla 30sed ei ole kadunud põlvkond, kuigi 30 000 noort, kes 2015. aastal ei õppinud ega töötanud, on hirmutav. Andmete lähem uurimine näitab, et viited kadunud põlvkonnale on siiski ennatlikud. Kõnealustest noortest 12 000 olid lastega kodus ja tööd otsis sama palju. Töötutest 3000 tegelesid ka õppimisega ning neid ei loetud probleemse grupi hulka. Tervise tõttu oli tööturult eemal 3000-4000 noort. Neid päris probleemseid noori, kes enam ei looda ega tahagi tööd leida, oli tuhande ringis. Valdav osa alla 30aastastest tööealistest käib ikkagi tööl ja nendest, kes ei tööta, suurem osa õpib.

Probleemseks võib pidada umbes 1000 noort, kes ei otsi tööd ja on kaotanud lootuse tööd leida. Selliseid noori tekib juurde majanduskriiside ajal ja järel, kui tööturule sisenemine on keerulisem. 2010. ja 2011. aastal nende noorte hulk veidi suurenes. Alates 1997. aastast on töö leidmise lootuse kaotanud noorte osakaal kõigist noortest olnud vähenemise trendil. Selles võib olla aidanud kaasa töötu olemisega seotud negatiivse varjundi vähenemine. Töö otsimine ei ole häbiasi.

Veel üks riskigrupp on noored pikaajalised töötud ehk noored, kes on otsinud tööd üle aasta. Neid on 3000 ringis. Ühiskonna huvides on see, et nad jätkaksid töö otsimist ning lõpuks selle ka leiaksid. Seni kaua, kui nad tööd otsivad, on nad ühiskonna jaoks täiesti olemas. Lootust ja lohutust pakub see, et kuna pikaajalisi töötuid on oluliselt rohkem kui heitunuid, siis on töö leidmine minevikus enamikul ikkagi õnnestunud.

Lastega kodus olevate noorte seas on ka neid, kes tahaksid tööle minna, aga ei lähe, sest lastehoiu võimalused on piiratud. See puudutab eeskätt selliseid lapsevanemaid, kelle lapsed on alla kolmeaastased ja kellel on raske saada sõimekohta ning kes ei jõua lastehoiu eest maksta. Tõenäoliselt oleks nii osale neist kui ka ühiskonnale kasulikum, kui nad tööle mineku asemel hoopis õpinguid jätkaksid, aga ka see eeldab lastehoiu võimaluste kättesaadavust.

Lisaks on 3000-4000 haiget (sh puudega) noort, kes ei õpi ega tööta. Ligi 2000 noort ei otsinud parajasti tööd muudel perekondlikel põhjustel, näiteks kolisid. Ligikaudu 2000 noort ei otsinud tööd muudel nimetamata põhjustel. Väike osa neist oli vanglas. Kõige suurem osa sellistest noortest on aga harilikult märkinud, et parajasti polnud tööd otsida tarvis. Kõige rohkem on muul põhjusel mitteaktiivseid noori suvekuudel, mis viitab sellele, et need noored on eluetappide vahel ja võtnudki näiteks suve vabaks, et reisida ja asuvad hiljem tööle või õppima. Tõenäoliselt on nende noorte seas ka mustalt töötajaid, kes ei ole julenud tööjõu-uuringu ankeedis seda otse tunnistada.