Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Narva maailmalinnaks

    Aimar AltosaarFoto: Erik Prozes

    Muudame erakordse asupaiga ja dramaatilise ajalooga Narva linna kõigi eurooplaste omaks, paneb ette Altosaar ja Bernadt OÜ juhatuse liige Aimar Altosaar (Vabaerakond).

    Narval on kõik võimalused muutuda Euroopa esimese järgu turismimagnetiks: asukoht, loodus, ajalugu, haaravalt põnev jalutamisala, kus võib nautida Rootsi-aegseid bastione, kindlust, vanalinna ning haruldast promenaadi. Narvas elab palju muusikuid ja kunstnikke, mis võimaldaks tugevdada festivalide ja näituste traditsiooni. Narva Kolledžiga on linnas loodud euroopalik ja avarduv vaimne ruum, mis võib osutuda viljakaks pinnaseks mitmete uute, sh üleeuroopalise tähendusega haridus- ja teadusasustuste loomiseks.
    Eesti on maa, kus on maha märgitud ja võetud UNESCO kaitse alla Struve meridiaan, kuid Narva võib luua ka tsivilisatsioonide teemapargi, sest kusagil mujal Euroopa Liidus pole Huntingtoni piir nii käegakatsutav.
    Saab magnetiks ka eestlastele
    Kui Narva muutub välismaalastele magnetiks, muutub linn ligitõmbavaks ka eestlastele. Kui siin toimuvad kaalukad konverentsid, kus vastuvõetud otsused mõjutavad elu kogu kontinendil, kui siin käib rohkelt rahvast kogu maailmast ning avaliku sektori investeeringud kinnitavad riigi järjekindlat huvi piirkonna arengu vastu, siis võib oodata ka erainvesteeringute kiiret kasvu. Avaliku rahaga üles ehitatud Eesti efektiivseimad tööstus- ja logistikapargid tegutsevad just Narva juures ning on valmis juba praegu pakkuma kaasaegseid taristuteenuseid tööstus- ja logistikasektor ettevõetetele. Kuid Narva vajab esimeses järjekorras investeeringuid konverentsiteenindusse, majutus- ja toitlustesektorisse ja meelelahutusse, mis võimaldavad siia tuua esimese laine kulutamisvõimelisi külalisi.
    Venemaa võib olla sulgumas ning sealt võib-olla ei ole lähitulevikus palju tulijaid. Igaüks võib siis tulla Narva ja vaadata väga lähedalt, ilma kohapeale minemata, kuidas näeb välja suletud diktatuuririik. Kui aga Venemaa demokratiseerub ja muutub avatumaks, on siin lihtsalt palju liikumist ning Narva võiks siis luua Euroopa Liitu tutvustava kompetentsikeskuse.
    Teeme Narva suureks, avatuks ja tuntuks, muudame radikaalselt selle linna tähendust ning siis muutub ka Eesti: nii sisemiselt tugevamaks kui ka rahvusvaheliselt külgetõmbavamaks!
    Selleks on avalikul sektoril ja poliitikutel vaja:
    - muuta avalik retoorika Narva suhtes positiivseks ning mitte käsitleda linna kui hädaorgu, kuhu tuleb vägisi küüditada riigiametnikke ja üle viia kõrgkoole;
    - töötada välja riiklik programm Narva tutvustamiseks maailmas, korraldada seal maksimaalselt rahvusvahelisi üritus – konverentse, kohtmisi, seminare ja koolitusi;
    - rajada uusi transpordivõimalusi, laiendada maanteed, ehitada eralennukitele lennuväli;
    - sõlmida erakondade vahel kokkulepe eraldada Narva elu- ja turismikeskkonna arenguks viie aasta jooksul vähemalt 300 miljonit eurot; vajalike objektide ja investeeringute väljaselgitamiseks moodustada kohalikest kultuuri-, hariduse- ja kogukonna liidritest, ettevõtjate ning riigikogus esindatud erakondade esindajatest Narva arengukogu, kaasates kohalike omavalitsuste ja Ida-Viru tööstusalade esindajad;
    - aidata kaasa Narva linna igakülgsete sidemete sõlmimisele ja nende aktiivsele toimimisele kõigi naaberriikide, eelkõige Soome, Rootsi ja Läti linnade ja piirkondadega;
    - muuta Narva Euroopa Liidu fondide ja institutsioonide jaoks eelistatud arenduspiirkonnaks, tuues selleks siia Euroopa Liidu Eesti esinduse peakontori.
    Muutes Narva maailmalinnaks muudame selle lähedasemaks ka eestlasele, sest koht, kus kogu aeg midagi toimub, tõmbab ligi uudishimulikke ja ettevõtlikke eestlasi. Sellega oleme muutnud ka Eesti tähenduse positiivseks ning e-liikumise järel kasvab välisinvesteeringute maht majanduse kõigisse sektoritesse.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.