Tulumaksuvalik inimese kätte

Eesti piirkondade majanduse edendamisel on juba aastaid probleemiks, et kohalike omavalitsuste motivatsioon ettevõtluse toetamiseks on vägagi erinev. Ettevõtluse toetamine ei ole seaduse järgi kohalike omavalitsuste ülesanne ning puudub ka otsene eelarveline seos vallas või linnas tegutseva ettevõtte ning sama kohaliku omavalitsuse eelarve vahel. Üle 90% kohaliku omavalitsuse tulust tuleb täna hoopis üksikisiku tulumaksust, iga inimene maksab enda maksustatavast tulust oma elukohavallale või -linnale 11,6%, üle poole oma tulumaksust. Mingil määral aitab nõrgemaid omavalitsusüksusi tasandusfond, mis võtab ära vahendeid jõukamatelt omavalitsustelt ning jagab neid läbi keerukate algoritmide nõrgematele.

Haldusreform muudab senise tulubaasi korralduse aga ajale jalgujäänuks. Korraliku suurusega ja eeldatavasti võimekamatele valla- ja linnavalitsustele tuleb luua tugevam motivatsioon kohaliku majanduselu parendamiseks. See ei saa toimuda ainult kohaliku omavalitsuse seaduse ümberkirjutamisega, vaid tarvis on luua konkurentsil tuginev mudel, mis lihtsate eelarve suurust mõjutavate hoobade abil looks keskkonna, kus ettevõtluse toetamine oleks selgelt iga omavalitsusüksuse enda parimates huvides.

Selleks tuleb anda õigus teatud osa, näiteks kuni 4 protsendi, enda poolt riigile makstud üksikisiku tulumaksu suunamiseks inimesele endale. Kui Raul elab Tallinnas, aga on pärit Saarde vallast, siis võib ta e-maksuametis lihtsasti valida, kas kõik tema makstud tulumaksu 11,6% läheb Tallinnale või liigub osa sellest hoopis isikliku suunamise tulemusena Saarde valla eelarvesse. Või mõne teise valla või linna eelarvesse, valik ei tohiks kindlasti olla piiratud. Tulumaksu suunamine oleks e-maksuametis tehniliselt lihtsasti korraldatav - ning tähtis on see, et ka toetatav valla- või linnavalitsus saaks teada, kellele nad eelarvelisa eest tänu võlgu on.

Kohalikku majanduselu edendav konkurents on siia pildile võimalik tekitada, lubades kohalikul omavalitsusel pakkuda doonorile tänutäheks sama omavalitsusüksuse piires loodud hüvesid. On selleks siis kott kartulit, kohaliku ettevõtja voolitud kööginõude komplekt või hoopis ööbimine populaarses turismitalus. Saadav auhind peaks teada olema enne oma maksude suunamist, andes võimaluse ettevõtlikel omavalitsustel püüda doonoreid, kellel võib olla nendega varasemat sidet ei olegi. Läbi taolise süsteemi muutuks kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamine ning kohalike toodete ja teenuste hulga kasvatamine selgelt oluliseks ning püüdlikul ning edumeelsel vallal või linnal on võimalik doonorite toel ära teha palju rohkem, kui see seni mõeldav oli. 

Vali ka toetatav valdkond 

Eraisiku tulumaksu kodaniku kontrolli alla saamine oleks alles tulevikuvisiooni esimene samm. Järgmiste sammudena tuleb õigus suunata osa enda maksueurodest just sinna valdkonda, kus konkreetse inimese arvates on vajadus kõige suurem.

Seda kõike ei saa teha kohe ja korraga 100% ulatuses - aga suurem läbipaistvus eelarve kujundamisel suurendaks ka usaldust valitsuse muude tegemiste suhtes. Oleks ju uhke teada, et minu tasutud maksueurod liikusid pensionäri pensioniks, sõdurpoisi saabaste soetamiseks või riigikogu liikme kuluhüvitiste katmiseks. Eelarves liikuva raha tehniline jälgimise ja suunamise süsteem oleks blockchain-tehnoloogia abil võrdlemisi lihtsasti tehtav ning arvestades Eesti e-riigi valmisolekut, ei oleks see kindlasti kauge tulevik.