Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötame võrgutasu langetamise nimel

    ElekterFoto: Erik Prozes

    Võrguettevõtte teenitav kasum on reguleeritud ega sõltu omaniku soovist, kirjutab Elektrilevi juht Tarmo Mere. Elektrilevi sihiks on hinnalangus.

    Eestis tegutseb üle 30 võrguettevõtte ja neid on nii riiklikus kui ka eraomandis. Kasumi teenimise lähtekohad on kõikidele võrguettevõtetele võrdsed, sõltumata nende omandivormist. Võrguteenuse hinna üle teeb järelevalvet konkurentsiamet, kes on kehtestanud ka rahvusvahelistest praktikatest lähtuva metoodika, mis määrab võrguettevõtetele lubatud tootluse ehk kasumlikkuse. Metoodika peab ühelt poolt võimaldama omanikule investeeritud kapitalilt lubatud tootlust, teisalt just vältima ülemäärase kasumi saamist.
    Lubatud põhivara tootluse määr on jaotusvõrguettevõtetele Eestis jäänud viimastel aastatel vahemikku 5–7 protsenti. Kasumlikkuse näitajad, mis tänastes meediakajastustes on levinud, kuvavad küll visuaalselt efektseid numbreid, kuid Eesti ühe investeeringumahukama ettevõtte tegevusala arvestades ei väljenda püüdlust objektiivseks teemakäsitluseks.
    Kasumi investeerimine võrku ei vähenda teenuse hinda
    On kõlanud mõtteavaldusi, et kasumi võiks investeerida kõik võrku – ja justkui peaks nii saama vähendada võrguteenuse hinda. Tegelikkus on pigem vastupidine.
    Võrguteenuse hind sõltub ettevõtte investeeringutest. Kui investeeringumaht jätta samaks, kuid asendada laenukapitali maht omakapitaliga (kasumist), siis võrguteenuse hind ei muutuks. Kui aga võrku reinvesteeritava kasumiga suurendada investeeringuid, siis kasvaks ka võrgutasu. Seega ei ole võimalik teistsuguse kasumi paigutamisega võrguteenuse hinda vähendada.
    Võimalus hinda langetada on investeeringute vähendamine, kuid see on otseses sõltuvuses elektrivõrgu töökindlusega, mille puhul on täna jätkuvalt ootus paranemisele. Võrgu uuendamise ja investeeringute puhul on äärmiselt olulised ka stabiilsus ja süsteemsus: heitlikud otsused 40–50aastase elueaga elektrivõrgu puhul ei ole mõistlikud. Praegu oleme hakanud nägema lähiminevikus jõudsamalt suurenenud investeeringute vilju – viimase viie aasta jooksul on rikked vähenenud ligikaudu kolmandiku võrra.
    Sellel, et saame suvest rääkida hinna langetamisest, on oluline roll ettevõtte kulude mõistlikul juhtimisel ja efektiivsuse kasvul. Ka plaanitav püsitasu rakendamine tühjalt seisvatele või väga väikese tarbimisega kohtadele ei mõjuta Elektrilevi tootlust või kasumlikkust. Kui seni suures osas kasutult seisnud võrgu kulusid hakkavad vähemalt mingiski ulatuses maksma kliendid, kelle jaoks valmisolekut hoiame, langeb hind teistel tarbijatel, kes seni on sellise võrgu kulusid katnud – seega ei ole hinnakujunduse muudatus ettevõttele lisatulu.
    Hinnakujunduse muudatuse eesmärk on võrku optimeerida ja pikemas plaanis hoida hinda võimalikult madalal. Peaksime ainuüksi nende liinide uuendamiseks, millest aasta jooksul pole ühtegi kilovatt-tundi elektrit läbi liikunud, lähiaastatel investeerima 16 miljonit eurot. See on vajalik lepingujärgse võrgu valmisolekukohustuse täitmiseks ja ohutuse tagamiseks. Enne selliste investeeringute tegemist on aga mõistlik tarbijat kaasata otsustamiseks, kas ja kui tugevat võrku me sellistes kohtades üldse vajame. Vastasel korral jätkaksid teised kliendid küsitava väärtusega võrgu ülalpidamiskulude katmist ja vajalikud investeeringud viiksid tulevikus tasu suurenemisele.
    Võrguettevõte peab arvestama ka seda, et uute tekkivate energialahenduse taustal ei ole võrk enam ainumõeldav vahend elektrit kohale tuua. Seega peame suutma konkureerida ka uute tehnoloogiate võimaldatava hinnaga. Elektrilevi sihiks on otsida kõiki võimalusi hinna langetamiseks nii nüüd kui ka tulevikus.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.