ELi maksumaksja raha läheb parema kaitse alla

Sõltumatu ELi prokurör saab õige pea alustada teatavate piiriüleste juhtumite uurimist ja esitada kurjategijate vastu hagisid otse siseriiklikesse kohtutesse. Ajal, mil mõte sellest, et Euroopat võiks olla „rohkem“, ei ole just kõige populaarsem, võib selline julge otsus suveräänsust jagada tunduda üllatav. Ent eksitav ja liigselt lihtsustav on taandada Euroopa tulevikku puudutavad arutelud kahele valikule: „rohkem“ või „vähem“ Euroopat. Tegelikkuses on see suurepärane näide ühest võimalusest, kuidas EL 27 võiks jätkata: kes tahavad rohkem, teevad rohkem, ning ülejäänud saavad nendega hiljem liituda.

Igal aastal läheb kogu Euroopas piiriüleste pettuste kaudu riigieelarvete jaoks kaduma vähemalt 50 miljardit eurot käibemaksutulu. Nimelt ostavad petturid muudest liikmesriikidest käibemaksu maksmata kaupa ja müüvad selle hiljem oma koduriigis koos käibemaksuga edasi. Kuigi käibemaksu jätavad nad maksuametile tegelikult tasumata, võimaldab see neil nõuda kõrgemat hinda. Kui sellisel piiriülesel pettusel lastakse karistamatult jätkuda, annab see ränga hoobi mitte ainult avalikule rahakotile, vaid ka liidu usaldusväärsusele.

Organiseeritud kuritegevus teenib igal aastal miljardeid eurosid, hiilides mööda liikmesriikide seadustest ja põigeldes kõrvale süüdistuse esitamise eest. Ning hoolimata äärmiselt rangetest eeskirjadest ja kontrollist suudavad kurjategijad vahel siiski ammutada sarnaste meetodite abil raha ELi fondidest. Sellele tuleb lõpp teha.

Liikmesriikide prokurörid teevad tubli tööd ja tegelevad aktiivselt pettusejuhtumite uurimisega. Kuid nende vahendid ulatusliku piiriülese finantskuritegevusega võitlemiseks on piiratud. Nad võivada ühiste uurimisrühmade kaudu ajutist koostööd teha, aga sellega kaasnevad tavaliselt pikad menetlused. Neil lihtsalt puuduvad vajalikud vahendid puhuks, kui on vaja arestida raha või koguda tõendeid välismaal või kui uurimine peab toimuma kiiresti ja samaaegselt mitmes riigis.

Euroopa prokuratuur tagab puuduvad vahendid: kiired uurimised kogu ELis ja reaalajas toimuv teabevahetus. Euroopa prokurör töötab koos kõigi 17 osaleva riigi delegaatprokuröridega, ühendades nende riiklikud erialateadmised ja koordineerides tööd ELi tasandil. Me soovime luua tugevat, sõltumatut ja tõhusat asutust, mis edendab erialateadmisi finantskuritegude vastase võitluse alal üle kogu ELi. Seda võiks võrrelda Itaalias loodud riikliku maffiavastase prokuratuuriga, mis on viimase 20 aasta jooksul täielikult muutnud võitlust maffiakuritegevusega.

17 liikmesriiki teevad praegu selleks ettevalmistusi ning me usume ja loodame, et õige pea on nendega liitujaid veel. Meie eelduste kohaselt on asutajaliikmeid varsti 19 või isegi 20. Komisjon töötab alati kõigi liidu liikmesriikide heaks ning see poliitikasuund on kõigile avatud, ent kui keegi tahab edasi liikuda ja oma maksumaksjatele kolm aastat kestnud läbirääkimiste järel tulemusi näidata, ei tohiks teda selles takistada. See on näide sellest, kuidas need riigid, kes tahavad rohkem teha, saavad sellega ka hakkama. See on tänases Euroopas juba reaalsuseks saanud nii euro, Schengeni ala kui ka Euroopa patendi puhul. Ning nüüd toimub see ka väljaspool majandust.

Komisjoni valge raamatuga algatasime me 1. märtsil ulatusliku aruelu ühtse EL 27 tuleviku üle. Meie ees on lahti mitu teed. Euroopa prokuröriga seonduv dünaamika näitab kujukalt üht: edasine Euroopa integratsioon isegi nii tundlikus valdkonnas nagu õigus, on täiesti reaalne võimalus. Me ei taha, et kõigi edasiliikumine toimuks ühel ja samal kiirusel, küll aga tahame me, et kõik liiguksid ühes ja samas suunas.

Autor: Jean-Claude Juncker ja Vera Jourova