E-riik suhtlushädas

Euroopa Komisjoni asepresident andis Postimehes teada, et meie ettevõtluse digiteerimine ei taha vedu võtta ning Eesti on Euroopa kontekstis pigem sabassörkija.

Et seda olukorda parandada peab Eesti senisest enam keskenduma e-arenduste sidususte loomisele. See suurendab tahtmist ja usku, et IT-lahendused on osa arengust, mitte kohustustest. Riik arendab e-keskkondi sageli ühe ametkonna piires ning sellest tulenevalt tekivad tüüpilised mured - andmebaasid ei suhtle omavahel ning seetõttu küsib riik inimestelt ja ettevõtjatelt olemasolevaid andmeid üha uuesti. Teadlikus inimeses tekitab see aga trotsi ja põlistab arvamust ebaefektiivsest riigihaldusest.

Teiseks on oluline arendada kiire- ja ülikiire interneti kättesaadavust. Usun, et kaheksatunnine tööpäev ja ühes kontoris paikneva tööpaik on varsti ajalugu. Nii usun, et kümne aasta perspektiivis, ei suuda riik võistelda ametikohtade ümberpaigutamisega traditsioonilises riigireformi mõttes. Mobiilne internet on teinud läbi võimsa arengu ja patt oleks nuriseda, ometi tuleb veel kõvasti pingutada töökindlama lairibavõrgu ehk valguskaabli väljaehitamise nimel. Olen veendunud, et investeering vastavasse tarisusse loob uusi võimalusi ja pikemas perspektiivis loob säästlikkust, töökindlust ja atraktiivsemat elukeskkonda.

Ettevõtete peab tihti valima oma asukoha tooraine, tootmise või klientide asukohast lähtuvalt ja internetiühendusega seonduv tuleb alles tagantjärgi. Siis võib avastada probleemse ühenduse, mis ei taga tegelikult ettevõtte seadmete kaugjuhtimist ja seega kogu masinapargi võimaluste ärakasutamist. Sellised arengud nõuavad koolitatud spetsialistide olemasolu, aga see ei juhtu üleöö.

Teisalt on meie ettevõtted pidanud hakkama saama kiirelt muutuvas keskkonnas ning põhirõhk on läinud tootearendusele ja turuvõitmisele. Protsessi juhtimisele keskendumine, pudelikaelte lahendamine  ja efektiivsemaks muutmine on enamikes ettevõtetes igapäevane tegevus. Alles seejärel, aga juba tõusvas joones, otsitakse lahendusi IT-lahendusi juurutades.

Uued tehnoloogiad on väga kallid ja nende kasutuselevõtt eeldab stabiilsust. Selleks, et avada kaasaegset tööstust, tuleb pikalt tegeleda tehnoloogia väljatöötamisega. Kui aga samal ajal puudub investoril kindlus tegevuskoha valiku osas, kuna see on kinni planeeringuprotsessis ja keskkonnamõjude hindamises, võivad kerkida ärisriskid liiga kõrgeks ja kavandatu ei pruugi realiseeruda Eestis. Kaasaegsed lahendused eeldavat suuremat koostööd ja pühendumist nii avaliku- kui ka erasektori poolt.