Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohtutäitur ettevõtjaks!? Nalja teete?

    Mati KadakFoto: Andras Kralla

    Kohtutäitur, erinevalt ettevõtjast, ei tegutse majandusliku kasu nimel, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees Mati Kadak.

    On tänuväärne, et Eestis leidub inimesi, kes julgevad ja peavad oluliseks arutleda täitemenetluse jätkusuutlikkuse üle.
    Kohtutäitureid ei tee murelikuks teenistuse vähenemine, vaid riigi passiivne kaasamõtlemine protsessis, mis on hädavajalik Eestis usutava tsiviilkäibe tagamiseks ehk täitemenetluses. Täitemenetlus ei ole aga kaugeltki ainult kohtutäiturite, vaid eelkõige riiklik mure. Seetõttu peaks mõtlema pigem kohustuse maksmapanemise ennetamisele.
    Täitemenetluses on tsiivilasjades täitmisele suunatud lahendite arv vähenenud viimase 7 aasta jooksul 50%.  Mida see tähendab? Seda, et riigi otsus tuua täitemenetlus tervikuna riigi alt erakätesse (2001. aastal), on end õigustanud. Inimesed, kes otseselt või kaudselt täitemenetlusega kokku puutuvad, on muutunud distsiplineeritumaks, arvestavamaks, läbirääkimisvõimelisemaks, probleeme vältivamaks. Ja see on hea.
    Mitte ainult kohtuasjad
    Eestis on 36 eri liiki täitedokumente. Seega täiturid ei puutu kokku üksnes kohtulahendite täitmisega. Mistõttu täitemenetluse üksiksätete muutmine puudutab otseselt väga paljusid eluvaldkondi ning see ei ole vaid horisontaalne kohus-võlgnik-sissenõudja suhe.
    Kohtutäituri institutsioon on loodud selleks, et õiguskindlatest allikates pärinevaid dokumente täita ja teha seda nii, et ei rikutaks seadust. Iga kord ei õnnestu täitemenetluses nõuet täielikult rahuldada. On juhtumeid, kus täitmist üldse ei toimu, sest puuduvad vahendid, võimalused vmt. Paraku saab kohtutäitur töötada ainult nende instrumentidega, mida riik seadusega võimaldab.
    Eestis on keskmine nõuete täitmise protsent olnud tõusev alates reformimisest 2001. aastal. Esimese kuue kuuga suudetakse täita ca 30% nõuetest. Isegi MTA nõudeid, mida on asutus ise täitnud, suudetakse tagasi tuua 16% ulatuses. Kohast, kus täikammiga on üle käinud, on see väga hea tulemus. Teisest aastast on üldine täitmise protsent keskmiselt 50%, viiendal aastal tõuseb üle 60%. Vaadates neid numbreid ei saa aru, kust levib jutt Eesti kohtutäiturite suutmatusest täita lahendeid?
    Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda (KPK) on hea seisnud kohtutäituri ameti ja pankrotihalduri kutse jätkusuutlikkuse eest. Oleme teinud justiitsministeeriumile ettepanekuid täitemenetluse efektiivistamiseks ning kavatseme sellel suunal jätkata. 
    On oldud ühte meelt justiitsministeeriumiga tasude vähendamise teemal. Kuid seda tähelepanelikkusega ning üleskutse meetodil „tuhat korda mõõda, üks kord lõika“. 01.01.2017 vähendati kohtutäiturite tasusid, analüüsimata, milliseid tagajärgi see endaga toob. Ja see on murettekitav.
    Tasustamine ümbervaatamisele
    KPK on jätkuvalt seisukohal, et terve tasustamise põhimõte tuleb ümber vaadata ning restruktureerida. Säärane juhis on riigile edastatud mitu korda ning esimest korda tegi seda riigikohus juba 2009. aastal.
    Eelnõus, millele juhtis tähelepanu Ülar Maapalu 20.03.2017 Äripäevas, oli tõepoolest täitmise efektiivistamise ja inkassoturu korrastamise eesmärgil kehtestatud võimalus inkassoteenusega tegelemiseks. Kuid ka palju muud, nagu arestivaba miinimumi lahti sidumine miinimumpalgast, fakti tuvastamine, riigivara müük, arvelduskonto nähtavus jne.
    Kohtutäitur ei ole olnud alates 2001. aastast, ega ole ka tulevikus, ettevõtja. Kohtutäituri ülesanne on täitedokumente täita, nagu artikli autor loo alguses täpselt ka märkis, kuid on eksitusse juhatatud loo keskosas, väites, et eesmärk on majanduslik kasu. Nii see ei ole.
    Kui ettevõtjale pakub riik kiiret asjaajamist, toetab arengut nii siseriiklikult kui ka väljas jpm ning ootab kuulekat maksulaekumist, siis kohtutäiturile pakub riik seadusega võimuvolitust isikute vaba tahte vastaselt nõude rahuldamiseks ning ootab vastukaaluks 2/3 võrra suuremat maksu laekumist teenitud tulult, ausust, väärikat käitumist ka töövälisel ajal jne.
    Seega ei ole kohtutäitur ja ettevõtja võrdse massiga õiguste- kohustuste kaalul.
    Kohtutäitur ei ole ega saagi olla ettevõtja
    Ettevõtja võib valida tegevusala. Kohtutäitur mitte.Ettevõtja võib valida tasu teenuse või kauba eest. Kohtutäitur on tasu seaduses sätestatud.Ettevõtja võib valida koostööpartnereid. Kohtutäitur mitte.Ettevõtja lähtub tegevuses ajas ja olukorras muutuvast moraalist ja eetikast. Täituril on seadusest tulenev ja muutumatu ametivanne.Ettevõtja optimeerib makse. Kohtutäitur tasub 60% teenitust maksudeks.Kohtutäituriks saab valida isiku, kes on Euroopa Liidu kodanik. Omab kõrgemat juriidilist haridust. Ei ole varem kriminaalkorras karistatud. On aus ja kõlbeline. Tegutsenud vähemalt aasta kohtutäituri abina, vandeadvokaadina, kohtunikuna, notarina või pankrotihaldurina.Kui kohtutäitur muutub osaühinguks, siis mis saab täitemenetluse objektiivsusega või  saladuse hoidmise kohustusega?Kohtutäiturite ühine tegutsemine ei ole kevadine uudis. Ka praegu saab kohtutäitur ühineda teise kohtutäituriga ning moodustada ühise büroo. Ja seda on tehtud. Pensionile minek või elukutse valik ei saa ausat järeltasu tuua, sest oma toimikuid müüa vabal turul, nagu mõnd muud tavakaupa, võimalik ei ole. Seda põhjusel et täitemenetlust võib pidada üksnes kohtutäitur ja mitte keegi teine.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.