Palja õhinaga energeetikas kaugele ei jõua

30. märtsi Äripäevas on ärimees Raul Kirjanen võtnud kritiseerida riigi peremeheks olemist Eesti Energia näitel. Olles töötanud varem mitme suure ettevõtte juhina, kinnitan, et nii selgeid omaniku ootusi kui riik on Eesti Energiale andnud, ei ole ma näinud üheltki teiselt omanikult.

Teame täpselt, mida riik Eesti Energialt ootab. Nende ootuste täitmiseks ja energiasektoris toimuvate tehnoloogia, turgude ning keskkonnatingimuste revolutsiooniliste muutustega toime tulemiseks ja konkurentsis püsimiseks on meie viieaastane nõukogu kinnitanud strateegia, mida oleme ka meedias korduvalt üle rääkinud. Väited plaanide varjamisest on tahtlikult eksitavad.

Tundub, et Raul Kirjanen elab endiselt 1990. aastates ega ole märganud, millised arengud vahepeal ühiskonnas toimunud on. Vaid õhinapõhisusega tänapäeva konkurentsitihedal energiaturul kaugele ei jõua ja just sellepärast on vastupidiselt Kirjaneni arvamusele nii riigil kui ka Eesti Energial olemas pikaajaline plaan. Riigi energiamajanduse arengukava on värskelt kinnitatud aastani 2030 ja selles said sõna sekka öelda kõik teemast huvitatud osapooled.

Eesti Energias oleme koos nõukoguga viimased paar aastat teinud tõsist ja sihipärast tööd kontserni corporate covernance'i arendamisega. Usun, et meie töökorraldusest oleks õppida paljudel Eesti ettevõtetel.

Ka ei ole kuhugi kadunud põlevkivi ressursitasud. Nii Eesti Energia kui ka teised põlevkivitöötlejad maksavad neid edasi. Küll pani riik 2016. aastal aluse paindlikule ja turuhindadest sõltuvale ressursitasude regulatsioonile. Kui turuhind langeb, kahaneb põlevkivi kaevandamise ressursitasu, kui turuhind tõuseb, maksavad ettevõtted rohkem ja riik saab rohkem ressursitasu. Nii teenib põlevkivitööstus ka tulevikus riigile tulu – tegemist on pikaajalise vaatega. Nagu iga teine ressurss, on ka põlevkivi väärt täpselt seda, mida sellest tehtud toodete eest ollakse valmis turul maksma.

Eesti Energia EBITDA oli eelmisel aastal 327 miljonit eurot, 23% rohkem kui 2015. aastal. Puhaskasum oli 171 miljonit eurot (+131 milj eurot võrreldes 2015. aastaga) ja on üks ajaloo parimaid isegi siis, kui arvestame maha Auvere elektrijaama hilinemise 66 miljoni eurose trahvisumma. Viimased viis aastat oleme tegutsenud vabal turul nii põlevkiviõli kui elektriga. Raul Kirjaneni hinnagul ei saaks Eesti Energia vabaturul aga mitte kunagi hakkama. Vabal ja väga karmi konkurentsiga turul toimetavad ärid annavad praegu ligikaudu 70% Eesti Energia tulust ning kasumist.

Reguleeritud turul toimetav Elektrilevi on omaette teema. Kirjaneni artiklit lugedes jäi ebaselgeks, millest sõltub võrgutasu Eestis. Võrgutasud kinnitab konkurentsiamet kõikidele taristute haldajatele sõltumata nende omanikust. Kontsernisisesest ristsubsideerimisest ei saa juttugi olla – see on seadusevastane. Võrgutasust rahastatakse Elektrilevi võrguteenust – võrgu ülalhoidmist ja elektri kohaletoomist. Elektrilevi tubli töö tunnistuseks on fakt, et alates juulist sel aastal langevad jaotusvõrgu tasud keskmiselt 6,7%. See on saanud võimalikuks tänu Euroopas unikaalse kauglugemisprojekti teostamisel kogutava andmebaasi rakendamisel saavutatud võrgukadude vähendamisele ning efektiivsuse parandamisele.

Põlevkiviketi puhaskasum oli eelmisel aastal 81,9 miljonit ja investeeringud 27,5 miljonit eurot. Elektrilevi puhaskasum oli 2016. aastal 60,7 miljonit ja investeeringud 88,5 miljonit eurot. Elektrilevi viimase viie aasta puhaskasum oli kokku 219 mln eurot ja sama aja jooksul investeeriti võrkudesse kokku 487 mln eurot. Oleme endiselt tegutsenud põhimõttel, et kõik meie ärid on konkurentsivõimelised ning kasumlikud.

Kirjanen on oma artiklisse lisanud veel eksitavaid nn fakte. Tema sõnul saab rajada tuulepargi ainult ühe aastaga. Tõele au andes kulub ainuüksi tuulepargi Eleringiga liitmiseks vajalike ehitusööde tegemiseks vähemalt 30 kuud. See on avalikult kirjas Eleringi kodulehel. Eesti Energia on Tootsi tuulepargi ettevalmistamiseks töid teinud juba kuus aastat – oleme teinud linnustiku, põhjavee jt uuringud, rajanud põhivõrguga liitumise jne.

Vastavalt Eesti Energia strateegiale peaks viie aasta pärast alternatiivsetest allikatest tulema juba 40% meie elektritoodangust. See on kiire transformatsioon ning kooskõlas nii Eesti kui ka Euroopa Liidu pikaajaliste plaanidega. Vastupidiselt Kirjaneni arusaamale on riigil taastuvenergia pikem plaan olemas. Sh plaan viia Eesti Energia taastuvenergia ettevõte börsile ja kaasata seeläbi taastuvenergia arengusse erakapitali. Samuti ei suuda Kirjanen jätta kritiseerimata riigi plaani teha mitterahaline sissemakse oma ettevõttesse, kuigi see lähtub Euroopa Liidu õigusest tulenevast erainvestori printsiibist.

Arusaamatuks jääb Kirjaneni emotsionaalne nägemus Eesti Energia krediidivõimekusest. Hindame oma varade väärtust regulaarselt finantsarvestust sätestavatest õigusaktidest lähtuvalt ning vajadusel ka korrigeerimine neid (oleme seda korduvalt teinud). Varade väärtust kinnitab kord aastas audiitor. Kui Kirjanenil on parem teadmine Eesti Energia varade "tegelikust" väärtusest ning ta arvab, et Eesti Energia annab investoritele väärinfot, siis tuleks tal pöörduda asjakohaste instantside poole.

Miks Kirjanen sellise artiki kirjutas? Selgub, et tema king pigistab taastuvenergia toetuste teemal. Näib, et ajend on graanulite tooraine hind, mida metsameeste vaatest on seni väheste ostjatega turul kunstlikult madalal hoitud.

Kirjanen jätab eksitava mulje justkui oleks riik hakanud Eesti Energiale biomassi kasutamise eest toetust maksma. Nii see ei ole. Kehtiva elektrituruseaduse alusel võiks Eesti Energiale kuuluva Balti elektrijaama 11. koostootmisplokk sarnaselt teistele Eestis tegutsevatele koostootmisjaamadele taotleda toetust biomassi kütusena kasutamise eest. Kuna valitsus keelas 2012. aastal kuni elektrituruseaduse muudatuste vastuvõtmiseni ettevõttel toetust taotleda, siis pole Eesti Energia seda ka teinud.

Auvere elektrijaam ei saa Eesti siseriiklikku taastuvenergia toetust ei kehtiva elektrituruseaduse ega selle riigikogus menetletavate muudatuste kohaselt. Küll saab võimalikuks osaleda Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises statistikakaubanduses. See õigus tuleneb kehtivast taastuvenergia direktiivist ning ei ole loodud üksnes Auvere elektrijaama jaoks.

Statistikakaubanduses saavad osaleda kõik selleks kvalifitseeruvad energiatootjad läbi avalike vähempakkumiste. Ei saa kuidagi väita, et tegemist on riigiettevõtte huvides juurutatava seadusemuudatusega. Arvestades, et statistikakaubandus võimaldab kasvatada taastuvenergia tootmist Eestis ilma Eesti elektritarbija rahakotti koormamata, oleks hea seda võimalust Eesti huvides kasutada.

2016. aastal eksporditi Eestist ligi 1 miljon tonni puidust pelleteid, mille peamisteks sihtriikideks olid Taani ja Suurbritannia. Väga suur hulk sellest kütusest kasutati ära Eesti Energia keevkihtplokkidega sarnase kasuteguriga tootmisseadmetes. Näiteks tarniti Suurbritannias asuvale Draxi elektrijaamale aastatel 2015-2016 ca 600 000 tonni Eesti päritoluga puitkütust. Samas on Draxi elektrijaama kasutegur väiksem kui Balti elektrijaama koostootmisplokil. Üheks olulisemaks kasusaajaks selles ekspordiäris on just Kirjaneni Graanul Invest. Eriti kahepalgeliseks muudab Kirjaneni avalduse asjaolu, et 2016. aastal omandas ta Belgias söel töötava elektrijaama, mida plaanib sealsete maksumaksjate märkimisväärsel toel konverteerida graanulküttele. Graanulite tootmisbaas on tal aga jätkuvalt Eestis ja Lätis.