Ettevõtluskonto: ole pooleldi ettevõtlik

Kes ei tahaks olla iseenda peremees? Valitsuse loodov ettevõtluskonto süsteem tundub selleks ideaalne variant: hakka ettevõtjaks ja tasu maksuks vaid 20%, tavapärase asemel. Vähem bürokraatiat, müü aga kaupa või teenust.

Maksukoormuse erinevus tuleb sellest, et kõik on kokku pressitud, sealhulgas sotsiaalmaks. Ja ravikindlustuse saab kätte alles siis, kui kontole laekub kuus rohkem kui 1300 eurot. Töötuskindlustusmakset pole üldse tarvis välja käia.

Rahandusminister Sven Sester Äripäevale antud intervjuus probleemi ei näinud – maks on kaks korda väiksem, nii et ravikindlustuse saamiseks tuleb kaks korda miinimumist enam teenida. Minister lisas, et on teisigi miinuseid – ettevõtluskontol ei saa näiteks kulusid arvesse võtta.

Ettevõtluskonto omanik on niisiis ettevõtja justkui poole kohaga. Samas pole ta ka töötaja.

Uue ärivormi põhiline siht on inimestel, kes tahavad põhitöö kõrvalt lisaäri teha. Ise enda õnne sepitsemine aga olla peibutavam ja võibki olla, et inimene asub täiskohaga ettevõtjaks, sest saab keskenduda ja riske justkui polegi.

Nüüd alles selgub ettevõtluskonto veealune osa - keskmine palk oli mullu 1146 eurot ja ettevõtluskontoga tuleb ravikindlustuse saamiseks teenida sellest rohkem. Teenimiseks tuleb teenust pakkuda või kaupa toota, müüa, kontakte luua, turundada, see ei ole enam hobi põhitöö kõrvalt.

Bürokraatia vähendamine on tervitatav. Uue äriviisi loomine on samuti suurepärane, aga tuleb aus olla – ka sellel on oma vead. Riik peab enda tavapärasest PR-nabast kõrgemale vaatama ja selgelt välja ütlema, et paljude plusside kõrval on ettevõtluskonto kõrval ka tugevad miinused, millega tasub enne tarvitamist tutvuda. Eelduspärane solidaarsusprintsiip on ettevõtluskonto puhul lihtsalt pea peale pööratud.