Siim Kallase valehäire

„Ettevõtjat rünnatakse! Kordan, ettevõtjat rünnatakse!“ tundus olevat Siim Kallase sõnum Äripäevas, kus ta muretses eraettevõtjale vaenulikke hoiakute pärast. („Sarapuu pole kahjuks mingi erand“ 10.04,ÄP).

Julgen kinnitada, et tegu on valehäirega. Ei ole keegi Tallinnas vastutavatel positsioonidel olijatest hakanud alahindama turumajanduse võimalusi ega konkurentsi head mõju. Pigem võiks öelda, et tänases Tallinna linnavalitsuses on ettevõtlustaustaga inimesi rohkem kui nii mõneski hiljutises vabariigi valitsuses.

Kuid kindlasti ei saa ma nõustuda lihtsakoeliste loosungitega sellest, kuidas linn või riik on halb peremees. Hea juhtimine on kohustus, olgu ettevõtte omanik kes iganes. Singapurist näiteks pärineb ka hulk näiteid linna (mis on ühtlasi riik) edukast sekkumisest ettevõtlusse.

Kuigi bussiliiklus on suuresti erafirmade õlul, pakub Tallinna Linnatranspordi AS head näidet sellest, kuidas ka munitsipaalfirma suudab pakkuda kvaliteetset teenust. Linnaelanikule on tagatud stabiilne teenindus ning teadmine, et läbi omavalitsuse esindusorgani saab ta firma teenust, arengut ja investeeringuid mõjutada.

Kallas küsib, miks prügivedu ei saa usaldada erasektorile, aga inimeste vedu bussiärimeestele saab. Vastus peitub just nimelt konkurentsis. Prügiäris on seis teistsugune, kuna Eesti jäätmeturul puudub klassikaline tervendav konkurents. Äri on koondunud suuresti vaid kahe ettevõtja kätte, kelleks on Eesti Keskkonnateenused ja Ragn Sells. Jah, osalisi leidub veel, kuid need kipuvad olema võimsamate tegijate tütarettevõtted.

Linna ja erafirma positsioonid on erinevad, sest firma saab teatada, et tema enam kõigile lepingutele vaatamata prügi ei vea, kuid linn ei saa lubada töö tegematajätmist. 2008. aastal alustas riigiprokuratuur menetlust, et selgitada välja Cleanaway ja Ragn Sellsi võimalikku kartellilepingut. Ehkki see uurimine sumbus, mõisteti Cleanaway süüdi mõned aastad hiljem, 2012. aastal Tartu tänavapuhastushanke kooskõlastatud pakkumiste pärast.

Kallas kritiseerib linna, kuid millegipärast ei kritiseeri ta ettevõtjaid, kes teevad ebarealistlikult madalaid pakkumisi, et hange kindlasti enda kätte saada, aga seejärel hakata üsna varsti raha juurde küsima. Nii just Tallinna kesklinnas juhtus. Lisaks vaidlustas Ragn Sells hiljem hanke järgmise vedaja leidmiseks. Ise ei vea ja teisi ka ei lase, oleks lühike kokkuvõte. Seega on linnal vaja kindlust, et prügi ikkagi ära veetakse, tarbijat hinnaga manipuleerimata.  

Põhjamaades on prügikäitlus suuresti linna asi. Kui see ei töötaks, oleks Helsingi sama prügine kui Napoli.

Kallasele on pinnuks silmas Tallinna linna algatusega loodud Eesti Ühistupanga kahjum. Paraku pole selles midagi müstilist, sest see 160 liikmega ühistu pole pikaleveninud menetluse tõttu tegevust alustanud ega ole saanud tulu teenida. Siin saame vaid soovida, et riik kiiremini tegutseks ja annaks ettevõtlusele rohelise tee. Samas võiks eeldada, et kui pangal õnnestub tegevusega pihta hakata, on selle positiivne mõju palju suurem kui käivitamiseks kulutatud summad.

Eestimaal loodud ja maailmas üha suuremat populaarsust võitva rahaülekannetega tegeleva firma Transferwise pole meedia väitel asutamisest alates (2011) kordagi kasumisse jõudnud, viimane aruanne näitavat kümnetes miljonites kahjumit. Arvan, et sellegipoolest ei liigita Kallas Transferwise’i ebaõnnestunud firmade hulka.

Kallas paistab oma artiklis justkui kahetsevat, et Eesti Energia erastamisest sajandivahetusel asja ei saanud. Minul küll sellest kahju pole, sest Narva jaamad taheti müüki panna summa eest, mis on ainult natuke suurem kui ülemöödunud aastal sellest firmast võetud dividendid.

Ei, ettevõtjat ei rünnata. Ja samamoodi ei maksa tal rünnata riigi toel toimivat praamindust ega menukat reisirongiliiklust. Lihtsalt juhtimise üle peab olema pidev järelevalve.