• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,55
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,55
  • 18.04.17, 06:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Looja lüpsmine

Kirjanikupalgaliste teoseid mõõdetakse kilodes, aga nii see olema ei peaks, leiab ajakirjanik Vilja Kiisler.
Lehm
  • Lehm
  • Foto: Andres Haabu
Esimene plejaad Eesti riigipalgalisi kirjanikke on saanud erakordselt palju meedia tähelepanu. Enamasti on neilt aru päritud, ega nad viimati nüüd meie kõigi raha eest niisama ei vahi. Väljastate ikka teoseid?
Ent nn riigikirjanikelt ei nõua aru sugugi mitte ainult meedia. Neil elab lakkamatult seljas nii kirjanike liit kui ka kultuuriministeerium. Aru päritakse mitu korda aastas, aruanded peavad olema detailsed ka neis asjaoludes, mis kirjanikust endast ei sõltu (nt kultuurkapitali toetuse saamine, illustratsioonide valmimine, raamatu ilmumise tähtaeg jms). Ühelt poolt on see arusaadav: avalikkust on vaja veenda, et maksumaksja raha ei kulu niisama joomise ja läbustamise peale, vaid et selle eest luuakse teoseid, mis jäävad.
Päriselt aga laotakse kirjaniku õlule selline koorem, mille all murduks tugevamgi selgroog, kui looja oma seda on. Tõnu Õnnepalu ei loobunud sellest rahast mitte ilmaasjata, nähes ette, missugune surve tema peale langeb. Kummaline on, et tähelepanu fookus on langenud kirjanikele, kunstnikupalga saajaid on kotitud hoopis vähem, vähemalt meedias.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kõik viis esimese seltskonna kirjanikku on oma palga igati välja teeninud: nad kõik on olnud erakordselt produktiivsed. Küsitav on aga, aga kas võimalikult palju teoseid saab olla omaette eesmärk. Kirjandust ei mõõdeta ometi kilodes, ega ju? Riigikirjanikel igatahes mõõdetakse, ja see on jamps.
Kirjanikupalka võiks käsitleda kui riskiinvesteeringut, mis vahel annab tulemuseks suurepärase teose – aga vahel ei anna midagi. Praegu aga tehakse riigikirjanikust lehm, kellelt nõutakse gigaliitreid väljalüpsi, küsimata, mis loojast pärast saab. Kirjanikupalk ei tohi olla looja sandistaja.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele