Laename ennast kriisist välja

Viimasel ajal on Eesti meedias pööratud palju tähelepanu valitsuse otsusele, mis näeb ette riigieelarve baasseaduse muudatusi, millega lubatakse tulevikus lasta riigieelarve 0,5 protsendiga SKPst struktuursesse defitsiiti ja riigieelarve struktuurset tasakaalu jälgitakse edaspidi pikema perioodi keskmisena. See samm on saanud laialdast vastukaja ennekõike opositsiooni poolt. Vähem on aga räägitud sellest, mis on selle otsuse taga.

Uuendatud reegel annab võimaluse kasutada varasemate perioodide ülejäägist investeeringuteks kuni 0,5% SKPst aastas, et majandust elavdada. On selge, et see pool protsenti SKPst ei lähe jooksvate kulutuste katteks, vaid sellega tehakse teoks pikalt oodatud suurobjektid, mis panustaksid Eesti majanduse edasisse arengusse. Struktuurse tasakaalu käsitlemine mitme aasta keskmisena tagab riigile paindlikkuse, kuid ei tasu karta, et sellega viiakse Eesti riik ja eelarve vabalangusesse. Pikema perspektiivi eesmärk hoida riigi kulud ja tulud tasakaalus, jääb endiselt kehtima.

Valitsus leppis juba koalitsioonikõneluste ajal kokku, et reformierakondlikud dogmad jäetakse tagaplaanile, sealhulgas hirm võtta investeeringuteks laenu. Meie eesmärk on laenata aastas ligikaudu 115 miljonit eurot, millest näiteks suuremate teede- ja raudteeobjektide arendamiseks on planeeritud täiendavaid lisavahendeid 45 miljonit eurot ja nii kolm aastat ehk kokku 135 miljonit eurot. Infrastruktuur vajab lisarahastust, mitte seda, et suuri projekte üritatakse teha väiksemate arvel ja ainult sisemistest ressurssidest. Näiteks võttis eelmine koalitsioon Tallinna-Tartu maantee 40kilomeetrise lõigu ehituseks raha ära kruusateedelt, vähendades nendele mõeldud raha – selline käitumine pole jätkusuutlik ega maapiirkondi arvestav.

Lisaks pean õigeks, et Eestisse ehitatakse laenurahaga konverentsikeskus. Tegemist on suure rahvusvahelist mõju omava projektiga ning seni korralikult kasutamata majandusharuga. Juba praegu kaotame aastas tuhandeid konverentsituriste oma naabritele, kuna meil puudub võimekus korraldada mastaapseid üritusi.

Konverentsituristide Eestisse meelitamine aitab kaasa turismisektori üldisele arengule, täidab hotelle, restorane, poode, tuues meile maksutulu. Ka turismiettevõtjad ise on varem korduvalt rõhutanud, et Eesti vajab funktsionaalset keskust. Lisaks saame investeeringuga lahendatud ka teise pikalt paigal seisnud probleemi – pean siinkohal silmas Tallinna Linnahalli, mis muinsuskaitse alla oleva objektina väärib uut elu.

On huvitav kuulda opositsioonipoliitikute retoorikat, et laen pole saatanast, kuid aeg olevat vale ning pakutud suurinvesteeringute ideed halvad. Tuletan meelde, kuidas pikaaegne minister Jürgen Ligi rääkis sinisilmselt, et Kreeka võlausaldajaks jooksmine ei ole mitte kulu, vaid investeering. Kõiki, kes julgesid mõelda teisiti, mõisteti üheselt hukka. Mis on aga saanud sellest positiivset tulemust tooma pidanud investeeringust tänaseks? Tegemist on suure miinusega, mille tulemuslikkust pole kuskilt näha. Erinevalt Reformierakonnast ei investeeri me kaugele maale, vaid oma inimeste heaoluks.

Eesti on üks väheseid riike, kelle pole riigivõlakirju. Euroopa Keskpanga viimaste aastate rahapoliitika tõttu oleme soetanud enam kui 3,8 miljardi eest teiste riikide võlakirju, selle asemel et panustada Eesti ettevõtetesse ja  majandusse.

Eesti kapitaliturg vajab värskeid tuuli ja mõtlemist. Viimase aja ühisrahastusplatvormide areng on positiivne, kuid ei asenda meie börsi vaikelu. LHV Pank on Tallinna börsi viimase kuue aasta ainus IPO. Viimane ja seni ainus riigiettevõte toodi börsile eelmisel sajandil, kui valitsust juhtis veel Koonderakond ja Mart Siimann. Samal ajal seisab meie inimeste raha pangakontodel ning teenib olematut intressi. Madal likviidsus ning väike aktsiate valik pidurdab kogu sektori arengut.

Valitsuse plaan viia Tallinna Sadama vähemusosalus börsile pakub Eesti inimestele ja pensionifondidele uusi võimalusi, kuidas raha Eestisse investeerida ja sellelt teenida. See samm elavdaks kindlasti kohalikke finantsturge. Hiljutine kohtumine Nasdaq Tallinna börsi juhi Kaarel Otsaga kinnitas plaani õigsust.

Laenu võtmise otsuse taga ei ole soov elada tulevaste põlvede arvel, vaid vastupidi – ehitada neile parem riik. Meie soov on elavdada Eesti majandust ja aidata Eesti välja pikast vindumisest, milles oleme vaevelnud eelmisest kriisist alates. Reformierakonna juhitud valitsused otsustasid kriisi ajal minna karmi kärpekirve teed ning selle otsuse tulemusena on Eesti olnud aeglane kriisist väljuja. Vajame muutusi ning seda me ka pakume.

Seisaku- ja Exceli-valitsusele järgnenud koalitsioon on esimesest päevast peale kinnitanud, et eesmärk on taastada majanduskasv ja eelistame tegutsemist järjekordsele paigaltammumisele. Väljapakutud eelarvemuudatused ei ole midagi eriskummalist ning on endiselt kooskõlas Euroopa eelarvestrateegiaga. Tuleb mõista, et meil jääb kehtima põhimõte, et kui eelarve jääb miinusesse, tuleb see katta järgnevatel aastatel ülejäägiga. Selleks aga, et Eestis muudatusi ellu viia, on vaja julgeid samme.