Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ära narri majandust

    Tarmo NoopFoto: Veiko Tõkman

    Valitsus ei soovi mõista, et maksudega mängimisel on pikaajaline mõju, mida niisama lihtsalt tagasi ei pööra, kirjutab A Le Coqi juht Tarmo Noop

    Eestis on vanasõna – narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda. Kuigi see vanasõna kehtiks nagu põllumajanduse kohta, olen ma veendunud, et sama põhimõte kehtib ka majanduses.
    Meie praeguse valitsuse tegemisi ja plaane vaadates, olen jõudnud järeldusele, et praegused riigiisad pole aru saanud sellest, millest riik tegelikult tulu saab ja mis tegelikkuses kasvatab inimeste jõukust. Tundub, et uue valitsuse kreedoks on see, et riik elab maksudest ja mida rohkem neid on ning mida suuremad, seda parem riigile.
    Kahjuks see kreedo on vale. Ükski riik ei saa tulusid mitte otse maksudest, vaid ettevõtlusest. Mida tugevam on ettevõtlus ja ettevõtted, mida rohkem investeeritakse ja müüakse ning teenitakse kasumeid, seda suuremad on ka kokkuvõttes maksud riigile ja seda jõukamad on inimesed. Ehk see põld, mida narrida või mitte narrida, on riigi mõistes ettevõtlus ja maksud on selle põllu viljad, mitte vastupidi. Ettevõtluse “põllule“ on väetiseks maksude lihtsus ja konkurentsivõimelisus ning bürokraatia vähesus. Selle põllu narrimiseks võib pidada konkurentsivõime koha pealt kõrgeid makse, erandite tegemist mõnedele, majanduslikku ebastabiilsust, aga kahjuks just selles suunas me praegu liigume.
    Kummaline hoo andmine
    Lausa kummastav oli lugeda aprilli alguses Äripäevast ühe meie valitsuse ministri väidet, et majandusele hoo andmiseks ta millegi ees risti ette ei löö. Vaataks siis majandusele hoo andmise meetodeid ? la praegune valitsus – Euroopa kõrgeim lahja alkoholi aktsiis, Euroopa Liidu kõrgeim karastusjoogimaks, gaasiaktsiisi hüppeline tõus, pakendite turule toomise maks, emaettevõtete laenudelt panditulumaks, teedekasutamismaks. No ei kõla kuidagi majandusele hoo andmise moodi!
    On selge, et uute maksude korralikke mõjuanalüüse pole tehtud. Lihtne talupojaloogika aga ütleb seda, et nende maksude kogumõju Eesti konkurentsivõimele on väga suur probleem. Teedemaks, gaasiaktsiis, pakendimaks põhjustavad kõikide tootmissisendite kallinemist, mis omakorda halvendab meie tööstusettevõtete ekspordivõimekust ja konkurentsivõimet.
    Karastusjoogimaks ja lahja alkoholi aktsiisi täiendav tõstmine tekitab massilist piirikaubandust ja varimajandust ning nendel on kahjuks ka oluline mõju turistide arvu langusele. Kõik tarbijad seisavad silmitsi esmatarbekaupade massilise hinnatõusuga. Mitmetele majandusharudele (õlle- ja karastusjoogitööstus, kaubandus, turism) tähendavad uued maksud olulist käivete ja kasumite vähenemist, töökohad kaovad.
    Peletame investoreid
    Veelgi suurem on taoliste kiirete maksumuudatuste mõju investeerimiskeskkonnale. Kas keegi valitsusest on küsinud, mis sõnumi me sellega anname? See sõnum on ainult üks – Eestisse ei tasu investeerida, sest investeerimiskeskkonda muudetakse meil üleöö ja kardinaalselt. Eesti senine eelis teiste riikide ees – lihtne ja stabiilne majanduskeskkond ning maksuvaba võimalus investeerida, kaob. Panditulumaks lööb sellesse viimase mõra ning sellest johtuv kontsernikontode kasutamise võimaluse lõppemine mõjutab kõige rohkem just Eesti kapitalil baseeruvate kontsernide (ja majanduse) paindlikkust.
    Praeguse poliitika viljad saavad olema mõrud. Kõigepealt näemegi investeeringute vähenemist, siis majanduskasvu kiratsemist, töökohtade kadumist ja inimeste elatustaseme halvenemist. Sellest tuleneb maksude planeeritust halvem laekumine, mida saab kompenseerida ajutiselt veelgi suuremate maksutõusudega.
    Lisame sellele komplektile veel juurde tasakaalust väljas riigieelarve ja esimest korda jooksvate kulude katmise riigilaenuga, siis on selge, et sellisel viisil jätkamine viib meid tõsise kriisini.
    Kes narrimise peataks?
    Keegi peab selgelt välja ütlema, et nüüd aitab! Aitab demagoogiast, et kõik see on tehtud Eesti rahva tervise ja parema äraelamise ning majanduskasvu huvides. Hakkame üks kord lõpuks mõtlema sellele, mis tõesti majandusele hoogu annaks ja seda tegudes, mitte sõnades! 
    Loomulikult on valitsusel õigus kehtestada makse, kuid demokraatlikus ühiskonnas ei tehta seda valimatult, muutes kardinaalselt majanduskeskkonda. Seda ei tehta ka ettevõtete konkurentsivõime kaotamise hinnaga.
    Kokkuvõttes ja kujundlikult võiks Eesti valitsuse vaadet majandusele kirjeldada USA 39. presidendi Ronald Reagani kuldsete sõnadega: “Kui ta toimib, maksusta teda, kui ta jätkuvalt toimib, reguleeri teda ja kui ta enam ei toimi, siis subsideeri teda”. Ilmselt on need ajad veel ees, kus valitsus hakkab paaniliselt nuputama, kuidas põhjakäinud majandussektoreid uuesti ellu äratada. Suurriikide puhul on sellised eksperimendid mõeldavad, aga väikses Eestis lõppevad nad alati sarnaselt, nagu Kiirel, kes käis Venemaal põllumajandust õppimas.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.