Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rihm tuleb koomale tõmmata

    Rihm koomaleFoto: Panthermedia

    Brexit meid veel netomaksjaks ei tee, küll aga tuleb meil järgmisel eelarveperioodil leppida vähema rahaga Euroopa Liidu eelarvest, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

    Koos Ühendkuningriigi lahkumisega kaotab Euroopa Liidu eelarve arvestatava summa, kuna ta on olnud üks suurimaid netomaksjaid. Sõltuvalt sellest, kas ja kuidas arvestatakse korrektsioonimehhanismi, moodustavad selle riigi netomaksed Euroopa Liidu eelarvest 12-15%. Kuigi Ühendkuningriigi lahkumise järel ELi eelarvesse tekkiva augu suuruseks on pakutud ligikaudu 10 miljardit eurot aastas (5-17 mld eurot), tuleks sellesse summasse ettevaatlikult suhtuda. Lõplik tulemus sõltub ikkagi Ühendkuningriigi ja ELi läbirääkimiste tulemustest: milliseks jäävad nende suhted, millal lahkumine toimub ning ka sellest, kuidas soovivad liikmesriigid nii praegust kui ka uut eelarveperioodi rahastada.
    Euroopa Komisjon on teatavasti küll välja käinud võimaliku lahkumisarve (60 miljardit eurot), millega aga Ühendkuningriik aga nõus ei ole ning selle pealäbirääkija David Davis on isegi seisukohal, et tema riik ei pea lahkumisel ELile midagi maksma. Mõistagi on igasuguste numbrite väljakäimine, kes kellele kui palju võlgneb, praegu liiga ennatlik. Ühendkuningriik on praeguseid eelarvekulutusi aktsepteerinud ning kinnitanud sellega oma nõusolekut neid finantseerida. Suure osa ELi eelarvekulude taga on juba heakskiidetud projektid, mille finantseerimine on plaanitud mitme aasta jooksul. Ei ole niivõrd oluline, kui suured on Ühendkuningriigi kohustused EL eelarves praegu, vaid millised on need pärast lahkumist.
    Kuidas täita auku
    Aastas 10 miljardi ehk kogu eelarveperioodi kohta 70 miljardi suurune auk tähendaks tõsiseid tagasilööke ELi programmide finantseerimises. Kuna ligikaudu 70% ELi eelarvest läheb struktuuritoetustesse ja ühisesse põllumajanduspoliitikasse, mõjutaks Ühendkuningriigi lahkumine nende rahastamist üsna tugevalt. See summa on mõlemast ligikaudu viiendik. Võrdluseks võiks lisada veel ELi teaduse ja innovatsiooniprogrammi Horizon 2020, mille rahastamise maht on umbes 80 miljardit eurot.
    Ühendkuningriigi lahkumine tõstatab küsimuse, kas suurendada 27 liikmesriigi panust ELi eelarves, vähendada kulutusi või oleks mõistlik nende kombinatsioon. Liikmesriikide panuse suurendamise vastu oleksid tõenäoliselt praegused netomaksjad, samas kui netosaajatele ei meeldi kulutuste vähendamine. Kindlasti loob aga Brexit võimaluse ELi eelarvet reformida, mis tähendab muudatusi nii prioriteetides kui ka rahastamises. ELi uue eelarveperioodi (2021-2027) rahastamise läbirääkimised algavad juba varsti ning need võivad tulla pingelisemad kui varem, sest vastasseis netomaksjate ja –saajate vahel ilmselt süveneb.
    Ühendkuningriigi lahkumine muudab veidi ELi eelarvesse netomaksjate ja -saajate nimekirja. Ainuüksi Brexit Eestit veel netomaksjaks ei tee. Küll aga ületame me SKP 75% piiri ELi keskmisest (inimese kohta ostujõu pariteedi järgi), mis vähendab uuel eelarveperioodil Eestile eraldatavate struktuurivahendite mahtu. Seega tuleb meil järgmisel eelarveperioodil arvestada väiksemate ELi rahaga. Kas ja kui palju suureneb Eesti kohustus EL eelarves, sõltub paljudest tingimustest.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.