Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahaliidus muutusteta: Eesti näide

    Sirje RankFoto: Andras Kralla

    Eesti on värskeim näide, kuidas rahaliitu kuulumine buume pigem paisutab ja kriise võimendab kui tagab stabiilse sõidu.

    Kes veel mäletab, kuidas eurokriisi kõige tumedamal tunnil euroala rahandusministrid ja valitsusjuhid pikkadel ja sagedastel (t)(öö)istungitel küll üle võimete elanud riikidele abipakette klopsisid, küll uusi reegleid – kuuspakke ja kakspakke ja fiskaalpakette – sepitsesid, mis pidid kehtestama rahaliidus parema distsipliini, et tulevikus selliseid kriise vältida. Sest rahaliidu riigid on kui mägironijad ühes köies – libiseb üks, tunnevad jõnksu ka teised, halvemal juhul lendavad kõik üle ääre.
    Eelarvenõukogu oli üks uus nähtus, mis loodi kõikides euroala riikides valitsuste üle parema järelevalve teostamiseks. Eesti näitel on näha, kui palju uuele kehale võimu kaasa pandi.
    Eelarvenõukogu kriitika pareeris rahandusminister kerge õlakehitusega – nemad rehkendavad nii ja meie naa, ega siis ministeeriumi arvutajad ole rumalad. Ja kõik. Ka Eesti Panga kriitika pole justkui enamat kui tüütu sääse pirin. Karavan läheb edasi – võtab kogunenud reservidest, nimetades seda veenvama lingvistilise kõla jaoks ülejäägiks, müüb vara ja võtab osa tulusid ka tuleviku arvelt.
    Mis jõud või vägi?
    Mis jõud või vägi peaks seda pidurdama. Ei tee seda ka valija, sest valija on rahul – kel tõuseb palk, kes saab toetust juurde jne. Mis täna käes, see täna käes.
    Millele osutavad aga eelarvedistsipliini lõdvaks laskmise kriitikud. Tulevikule. Et eurorahad Brexiti järel vähenevad, et tööealine elanikkond väheneb, rahvastik vananeb jne. Aga see on kõik alles homse päeva mure. Niisamuti ei kutsu kuulama Eesti Panga hoiatused, et praegu ei vaja majandus lisastiimulit – et kui veel nõudlust tööjõu järele kasvatada, siis saame kokkuvõttes asjad kallimalt kätte. Et püssirohi tuleks hoida kuivana mustadeks päevadeks, kui majandus tõesti riigi õlga appi vajaks. Mis mustad päevad? Elu on lill.
    Kui Eestis kinnisvarakrahhi eel kõik kuumas ja kõlasid hoiatused, et asi läheb üle ääre, pareeris toonane valitsusjuht samuti – mina küll ei hakka majanduse kasvule kätt ette panema! Vähe muretseti selle üle, millest see majanduskasv koosnes, kui jätkusuutlik see oli. Kuni pill mängis, sai tantsu lüüa.
    Korrektsioon oli järsk, aga õnneks kiire. Ja Eestil olid reservid ja euroraha. Pääs rahaliitu aitas taastada usaldust Eesti majandusruumi vastu. Rahaliitu pääsuks tuli eelarve tasakaalu saada ja selleks ei jäänud ümber pööramata ükski kivi, isegi raha pensioni kojukande jaoks tuli ära lõigata. Elu nagu muinasjutus – kand maha, et king jalga läheks.
    Puhvrid ja paindlikkus
    Euroala mehhanism on selline, et kuna liikmesriigi fikseeritud valuutakurss on jäik ja sama nii majanduse tõusudes kui mõõnades, peavad seda paindlikumad olema majanduse muud elemendid – eelarvepoliitika, tööturu ja palkade paindlikkus.
    Soome on ehe näide, kuidas palgatõusu käest laskmine ühel päeval kibedat korrektsiooni nõuab. Ja et Soome riigi võlakoorem (sh stimuleerimise järel) juba euroala piire noolis, tuli kokku hoida ja kärpida ka languse ajal. Ponnistatud on aastaid, et eelarve tagasi just struktuursesse tasakaalu saada. Millest esialgu kergele libastumisele praegu Eesti ühiskonnas toetust ehitatakse.
    Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi kirjutas kord ühes oma artiklis, et euroala riigid peavad ennast selliseks reformima, et nad saaksid rahaliidu raamides omal jõul edukad olla. Sest igasugune ühisvastutus on väga visa sündima. Mis sisuliselt tähendab vajadust paindlikkuse järele – sealhulgas võimet kriisi olukorras majandusele õlg alla panna. Mis eeldab puhvreid. Reserve, mis kogutakse päikeselise ilmaga (Prantsusmaa kohal on pilved veidi hõrenenud, Itaalia kohal pilvitab edasi).
    Muidu lihtsalt on jälle nii, et kui minek on sees, anname hagu alla ja kui kukub, siis kärbetega hoogu juurde.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.