E-riigi peaministriks robot

Eesti töötajate arv kahaneb hirmuäratava kiirusega ja paratamatult peame hakkama oma riiki millegi arvel õhemaks lihvima. Praegu tegelevad tehisintellektiga (AIga) pigem eraettevõtted ning riigijuhtimise tasemel pole sellist tehnoloogiat peale lihtsa automatiseerimise palju arendatud. Eesti võiks sellise arendusprogrammi käivitada – e-ametnik kui e-riigi uus tase. Esiteks oleks see suur mainevõit ning teiseks saaks süsteemi tulevikus eksportida. Automatiseeritav riigijuhtimine on teoorias tootestatav – maksimaalne eesmärk oleks näiteks peaministri asemel või kõrval toimiv AI, kuid ka selle arendusteekonna osad on pakendatavad ja müüdavad.

Tehisintelligentsi tulevik pole suur ja kolisev excelimasin, vaid pigem päris loogilise mõttekäiguga süsteem. Tänapäeval võidab masin inimest juba isegi pokkeris, mille peamine keerukus on puuduliku informatsiooni pealt parima otsuse tegemine.

Juhtimine ongi suures plaanis laiapõhjalise info pealt kvaliteetse otsuse tegemine. Kui inimene annab lähteülesande, siis masin suudab alati rohkem informatsiooni analüüsida ja teha selle pealt omakasupüüdmatumaid ja kvaliteetsemaid otsuseid. Alates sellest, kuidas liiklust paremini korraldada kuni õnnelike inimesi tootva riigieelarve koostamiseni.

Lähteülesanded on nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt defineeritavad ja valemisse annab ka peale efektiivsuse inimese rahulolu kirjutada. E-ametnikul pole heas mõttes tundeid ja seega soovi näiteks varjatult prügimajandust kontrollida.

Juba praegu saaks lihtsamad ja matemaatilisele loogikale põhinevad töökohad IT-süsteemile pureda anda. Näiteks on arutletud, kumb on parem, kas haigekassa või erasektori ravikindlustus. See on väljaarvutatav ja poliitika teeb süsteemi pigem ebaefektiivseks.

Eesti tööealine rahvastik väheneb Praxise analüüsi järgi 2040. aastaks praeguste hõivemäärade jätkumisel 122 000 töötaja võrra. Ükskõik kui häid kampaaniaid me teeme välistööjõu või iibe parandamiseks, tuleb meil ikkagi oma riik õhemaks lihvida. Seda nii lihtsa automatiseerimise kui keerulisema – tehisintelligentsi ja masinotsustamise abil.

Maailma esimene tehisaju ehk AI poolt osaliselt juhitud riik võiks olla ju Eesti järgmine suur turundusrelv ja narratiiv. Praegu veel naljaga pooleks ja lihtsustatult, aga võib-olla ongi juba lähemas tulevikus Eesti peaminster robot.