Olgu pankrot, aga kultuurne

Vaatamata sellele on juba aastaid levinud olukord, et enne pankrotiavalduse esitamist vahetub äriühingus juhatus ja seni aktiivselt tegutsenud inimesete asemele tulevad täiesti võõrad inimesed, kes ettevõttest ja tema tegemistest midagi ei tea. Selline vangerdamine juhtub eelkõige seetõttu, et seni aktiivselt majandanud juhatus ei taha end pankrotistunud äriühinguga seostada. Lisaks teeb seadus juhatuse vahetuse lihtsaks ka siis, kui firmal on suured võlad riigi ees.Korralikes ettevõtjates tekitab see küsimuse, miks nemad peavad pingutama, et korralikult makse maksta, kui saab lihtsalt juhatusest välja astuda, mehitada selle uute inimestega ja asutada uue firma.Nimetrikk töötab endiseltPeale selle saab sama lihtsalt muuta ettevõtte nime, mõne aja pärast soetada uue firma, vahetada selle nimi oma vana ettevõtte nimega ja kõik algab otsast peale. Selline võlgades äriühingute juhatuste ja nimede vahetamine ei tohiks olla nii lihtne.Edasi, kui juba kohus on firma pankroti välja kuulutanud, siis on pankrotihalduri üks kohustus moodustada pankrotivara. Tihtilugu moodustuks see tagasivõidetavatest tehingutest, aga sageli saab siin takistuseks see, et pankrotivara hulgas ei ole raha, et hagide riigilõivu tasuda.Jah, ma saan aru, kui riik ütleb, et ei ole põhjendatud kulutada kohtupidamise ressursse sellele, et tasuta arutada kahe era­õigusliku isiku vahel tehtud tehingute kehtivust, kuid riigilõivust vabastamine võiks olla seadustatud vähemalt sellistel juhtudel, kui pankrotihaldur tõendab kohtule, et võlausaldajate hulgas on ka riik. Kuna pankrotimenetluses kehtib võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiip ja kuna pea kõikides juriidiliste isikute, aga ka paljudes füüsiliste isikute pankrotimenetlustes on võlausaldajaks ka riik, siis võidavad riigilõivust vabastamisest kõik.Suur osa pankrotiavalduse menetlemistest lõpeb pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest pankrotiavaldust esitades on võlgniku juhatus kogu vara müünud või muul viisil n-ö välja kantinud ja pankrotivaras ei ole vahendeid vara tagasivõitmise hagidelt riigilõivu tasumiseks.Kui vara tagasivõitmise hagidelt riigilõivust vabastamine seadustakse, võiks see vähendada menetluste lõpetamist raugemise tõttu.

Peale selle saab sama lihtsalt muuta ettevõtte nime, mõne aja pärast soetada uue firma, vahetada selle nimi oma vana ettevõtte nimega ja kõik algab otsast peale. Selline võlgades äriühingute juhatuste ja nimede vahetamine ei tohiks olla nii lihtne.

Edasi, kui juba kohus on firma pankroti välja kuulutanud, siis on pankrotihalduri üks kohustus moodustada pankrotivara. Tihtilugu moodustuks see tagasivõidetavatest tehingutest, aga sageli saab siin takistuseks see, et pankrotivara hulgas ei ole raha, et hagide riigilõivu tasuda.

Jah, ma saan aru, kui riik ütleb, et ei ole põhjendatud kulutada kohtupidamise ressursse sellele, et tasuta arutada kahe era­õigusliku isiku vahel tehtud tehingute kehtivust, kuid riigilõivust vabastamine võiks olla seadustatud vähemalt sellistel juhtudel, kui pankrotihaldur tõendab kohtule, et võlausaldajate hulgas on ka riik. Kuna pankrotimenetluses kehtib võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiip ja kuna pea kõikides juriidiliste isikute, aga ka paljudes füüsiliste isikute pankrotimenetlustes on võlausaldajaks ka riik, siis võidavad riigilõivust vabastamisest kõik.

Suur osa pankrotiavalduse menetlemistest lõpeb pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest pankrotiavaldust esitades on võlgniku juhatus kogu vara müünud või muul viisil n-ö välja kantinud ja pankrotivaras ei ole vahendeid vara tagasivõitmise hagidelt riigilõivu tasumiseks.Kui vara tagasivõitmise hagidelt riigilõivust vabastamine seadustakse, võiks see vähendada menetluste lõpetamist raugemise tõttu.