Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liiklusmölakast juht?
Kas usaldaksid liikluses sigatseva fondivalitseja kätte oma raha, küsib vabakutseline kirjutaja Peep Ehasalu.
Inimesed jagavad oma elu mitme rolli vahel – on kodumina ja töömina, spordimina ja puhkusemina ja palju muid minasid, mis omavahel ei kohtu. Sellist isiksuse lõhestumist nimetatakse aga skisofreeniaks, terve inimene on tegelikult terviklik. Muidugi oskab terve inimene erinevatesse rollidesse sobituda, iseloomu see siiski ei muuda. Teiseks arvatakse tõsimeeli, et autojuhtimine on anonüümne tegevus ja et kui keegi ei näe, siis võib dr Jekyll lasta Mr Hyde’i autorooli möllama. Tegelikult on alati nägijaid ja sigadus ei püsi kotis.
Kuidas puutub see ärisse, juhtidesse, organisatsioonide tippadministraatoritesse ja liidritesse?
Ka nemad autojuhid ja kujundavad iga päev liikluses oma organisatsiooni mainet, andes oma käitumisega edasi enda esindatava brändi väärtusi. Liikluskäitumine on ju puhas kommunikatsioon, ehe, aus ja otsekohene. Kui logoga varustatud auto liikluses sigatseb, hüsteeriliseks sõelujaks osutub ärikultuuri koolitaja või lugupeetud tööstusjuht pargib auto teistele jalgu, siis on hiljem PR-osakonna maineehitusponnistustest vähe abi. Ja vastupidi, igapäevane viisakas liikluskäitumine loob usaldust rohkem kui õline enesekiitus. Käitumine ei sõltu auto margist, võimsusest, hinnast ega vanusest, vaid ikka ja ainult inimese juhirollist roolis.
Liiklusmölakluses paistab võidetud minut olema sedavõrd väärtuslik isiklik hüve, et sealt edasi jookseb juhe kokku ja mõistlikkus ootab mõne teise „mina“ saabumist sihtkohas. Kõik eksivad ja kõigil juhtub, kuid sotsiaalmeedia ajastul jõuavad ka seni varjul olnud rollid kiiresti teisteni.
Autosõit on suurepärane moodus valida partnereid või tundma õppida kolleege, peaaegu nagu tasuta koolitus või isikutest. Lase huvipakkuv inimene rooli, sõitke tipptunnil mõni tiir linna peal. Kui fondivalitseja näitab üles hoolimatust liikluses, siis sa ju usud, et sinu rahasse suhtub ta tohutu tähelepanelikkusega? Kui osakonnajuht sõidab nagu juhtub, siis miks peaks ta inimesi teisiti juhtima? Kui ehitusmees eirab kõiki liiklusreegleid, siis miks peaks ta täpselt järgima reegleid soojustuse panekul?
Ärijuhtidel on unikaalne positsioon ja vastutus, et ühiskonnas muutusi esile kutsuda. Eesti suuruses riigis lisandub võimalus muuta paremaks meie liikluskultuuri, seda nii isikliku eeskujuga autoroolis kui juhi kõrval istuva autoriteedina, kelle otsustest sõltub edasi elu ja sissetulek. Võidaksid kõik, liikluskultuur, juhi isikubränd ja organisatsiooni maine.
Või siis hoiame endiselt müüti, et juht peab olema inimene nagu aurik, kes laineid lõigates teistest üle sõidab? Kui vajataksegi kollektiivi just sotsiopaadist inimest, siis ka sel juhul on võimalik autoroolis inimest tundma õppida. Inimene on tervik ja teda iseloomustab ennekõike käitumine – lihtne reegel, mis kipub ununema.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.