Ossinovski andis Narvas alla

Läinud nädalavahetusel pidasid sotsiaaldemokraadid üldkogu. Oma kõnes suunas erakonna esimees Ossinovski kriitika Reformierakonnale ja ta rõhutas, et sotsid ei loobu keeruliste muudatuste elluviimisest. „Tulevikku ehitavad need, kes julgevad,“ lausus Ossinovski.

Riigi tasandil võib see ju nii ollagi. Kui aga vaadata eelmiste kohalike valimiste järel Narvas toimunut, tuleb paraku tõdeda, et Ossinovski ja sotsid andsid piirilinnas alla ja ei julgenud.

Meenutame, kuidas eelmistel kohalikel valimistel Narvas kõva tulemuse teinud Ossinovski hoog ja huvi rauges kiiresti ning tollasest muudatuste energiapuhangust pole seal enam suurt midagi järel.

Ossinovski kandideeris neli aastat tagasi Narvas, vastandades sotse pikki aastaid ainuvõimu nautinud Keskerakonnale. „Vaja on uut jõudu, kes muudab linna juhtimise läbipaistvaks ja annab linna arengule uue hingamise. Narva vajab sotsiaaldemokraate!“ edastas Ossinovski valijatele. Tema sõnul on erakond teinud viimased kaks aastat Ida-Virumaal väga tõsist tööd ja algusest peale rääkinud, et Narva juhtimine vajab muutust.

Kampaania oligi edukas ning Ossinovskile antud 2403 häält lõid pika puuga kohapealse Keskerakonna staari Mihhail Stalnuhhini tulemust. Sotside nimekiri sai 31kohalises volikogus 11 kohta ning kuigi ülejäänud volikogu jäi ikkagi Keskerakonna kätte, oli Ossinovski eestvedamisel tehtud tulemus erakordne.

„Praeguse linnavõimu üleolev ja ülbe suhtumine linna elanikesse on inimesed tõuganud poliitikast ära. Nad ei usu enam mitte kedagi ja nad ei taha osaleda linna juhtimises. Selle usalduse taastamine on üks meie olulisemaid prioriteete järgmiseks neljaks aastaks,“ rääkis Ossinovski valimistulemuste teadasaamise järel.

Õhus oli optimismi ja muudatuste tuuli ning paljude kohalike arvates oli sellele vundamendile võimalik laduda 2017. aasta kohalike valimiste võit Narvas. Kuid see töö ei oleks olnud lihtne, vaid vaeva- ja aeganõudev.

Kõigepealt loobus Ossinovski ise. Sügisel 2015. a lahkus ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Narva osakonna juhi kohalt ning teatas, et järgmistel kohalike valimistel ta Narvas ei kandideeri.

Ka Narva linna volikogus on sotsid marginaalsed tegijad, kuna erakonna fraktsioon on juba pikemat aega kolmeliikmeline. Ülejäänud sotside nimekirjas volikogusse pääsenud tegid kas oma fraktsiooni või hüppasid üle Keskerakonna poolele.

Ossinovski kiituseks võib öelda, et ta vähemalt püüdis toona Narva keskerakondlikult sumbunud poliitikas muudatust teha. Ülejäänud suured Eesti erakonnad on juba ammu Narvale käega löönud. Peale Keskerakonna muidugi, kelle kaubamärki kohalik stagneerunud poliiteliit piltlikult frantsiisina kasutab.

Paneb vaid tummalt käsi laiutama, et Narva linnavõimu rahastatavas ajalehes Gorod ilmus hiljuti arvamuslugu Aleksandr Moissejevilt, kunagiselt Keskerakonna Narva piirkonna juhilt, kes pidi politseinikule pistise lubamise eest vangis istuma ja erakonnast lahkuma. Ehk mitu aastat avalikkuse eest kadunud Moissejev on nime ja näoga jälle kohalikus elus tagasi. Tema Gorodis ilmunud arvamusloo, milles löödi kokku Narvale laekunud Euroopa Liidu abisummad, pealkirigi oli kõnekas: „Võim ja raha – õigemini, palju seda on.“

Nii sotside kui ka teiste parteide suhtumine Narva Eestile tagasivõtmisesse, jätabki kahjuks riigi suuruselt kolmanda linna endiselt poliitpättide kasvulavaks.