Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Patunimekiri pikeneb
Viivika RõukFoto: Andras Kralla
Varsti jooksevad lapsed vahetunnis puhveti asemel üle tee poodi krõpsu ostma, täpselt nagu kaubaautojuht tangib teisel pool piiri paagi kütust täis ja pereisa käib enne pidu Lätis jooki toomas.
Riik tahab alates 2019. aastast keelata koolipuhvetites saiakeste, rämpstoidu ja karastusjookide müügi, et laste tervist kaitsta. Lisaks ei või alaealised peatselt lasta end tätoveerida ega käia solaariumis. Eesmärk on üllas, aga pean sotsiaalministeeriumi kurvastama – ega silma alt ära koristamine isu rämpsu järele vähenda. Ebatervisliku toidu keelamine koolipuhvetitest ei õpeta lapsi tegema tervislikke valikuid, vaid võtab lihtsalt ühe valiku laualt ära. Edaspidi tuleb lastel koolipuhveti asemel vahetunnis majast välja poodi lipata või siis pärast tunde suurem patustamine ette võtta.
Käsud kõige kõrgemalt
Loomulikult arvan, et lapsed (ja üldse kõik inimesed) peaksid toituma tervislikult, ning kohe kindlasti ei arva ma, et alaealised (ega üldse keegi) peaks end solaariumis tõmmuks päevitama. Kui rämpsumüügi keelaks iga kool ise näiteks lastevanemate üldkoosoleku või hoolekogu otsusega, oleksin väga õnnelik. Kuid praegu teeb laste ja lastevanemate eest selle otsuse ära riik, mis ei ole mulle sugugi meelepärane.
Ühe põhjuse, miks selline riiklik keeld mulle ei meeldi, ütleb ministeerium ise eelnõu seletuskirjas – see on ettevõtlusvaenulik, nagu on ka paljud viimase aja maksuotsused. Ministeerium lisab küll, et puhvetipidajal tuleb lihtsalt kaup välja vahetada, mitte uksed kinni panna, kuid milline kaupmees tahaks loobuda oma parimatest müügiartiklitest?
Otsuste tegemine tahab harjutamist
Teine põhjus on see, et karmide keeldude ja käskude asemel peaks kasvatama teadlikkust. Hirmus paljuks läheb Eesti riigis käskimist ja keelamist, selle asemel et teadmiste kaudu eluterveid tarbimisharjumusi kujundada. Mulle meeldib vabadus, kuid sellised keelud-käsud piiravad seda.
Kui nüüd ironiseerida, siis pakun alkoholimüügipiirangute, suhkrumaksude ja kangete aktsiiside kõrval riigile veel ideid: rahvatervise huvides võiks keelata liiga kiired, st avariiohtlikud autod. Lisaks tuleks riiklikult piirata arvutis ja teleka ees veedetavat aega, mis mõjub ju nii halvasti rühile ja silmanägemisele. Lõpetuseks keelame ära valitsuskriitiliste mõtete mõtlemise, mis segab rahvatervisele kasuliku poliitika elluviimist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.