Kurjategijad saavad hakkama ka krüptorahata

Kuni ei tule muidugi mingit pauku, mis kogu turu upakile ajab.

Krüptoraha on mugav ja võimaldab tehinguid teha ka riikidest-institutsioonidest mööda minnes. Räägitakse küll, et terrorismile aitab see kaasa, aga mõtleme korra teistpidi: tänu sellele saavad kaupadele-teenustele ligipääsu ka nende riikide inimesed, kes poliitilisel põhjusel seda tarbida ei tohiks. Võtame diktatuuririigi: kui ost tehtaks n-ö ametlikult, jääks ka süütule tehingule (nt keelatud kirjanduse nimekirjas oleva raamatu ostmine) külge plekk, mis välistab inimesel tulevikus reisimise vms.

Kolmandates riikides on pangakonto avamine suur probleem. Aga kui kontot ei ole, saadki vaid teha tehinguid naabri-Mallega kana ja vilja vahetades. Krüptoplatvormid lubavad sellest kitsaskohast mööda minna ja teha endale konto, mille puhul pead end küll identifitseerima, aga sul pole vaja elukohta teatud rajoonis, teatud hulka raha kontol või tööandja kinnitust, et seda avada, ega pidevalt pankuri hooldustasu maksta. Üks miljardär propageerib krüptoraha lahendusi just sel põhjusel praegu Indoneesias.

Mulle meeldib selline tulevikuvisioon, kus institutsioone, kes igal pool karvase käe vahele ajavad ja asju keeruliseks teevad, võimalikult vähe oleks. Mis siis, kui tulevikus asendabki crowdfunding pangad, krüptoraha eksisteerib ilusti – ja regulatsioonivabalt! – „pärisraha“ kõrval.

Kes räägib terrorismist, tuletagu meelde, et krüptoraha on olemas alates 2008. aastast. Kas enne seda polnud terrorismi, kuritegevust, suurt raha ei liikunud? Kas kurjategijad ametlikke panku ei kasutanudki? Loomulikult kasutasid, kasutavad ja jäävadki kasutama. Nii on silmakirjalik süüdistada bitcoini maailma hädades.