Tööandja, ära konda Facebookis

Tavapärane on praktika, mille järgi teeb tööandja tööle kandideerijale ja töötajale taustakontrolli, kasutades selleks sotsiaalvõrgustikke. Facebook on laialt levinud ja selle profiilid tihti avalikud. Seetõttu on tööandjad sageli veendumusel, et Facebook profiili vaatamine on kandideerija ja töötaja puhul õigustatud. Kõik, mis on internetis avalikult leitav, peab ju olema vabalt kasutatav?

Tegelikult ei pea ja ei ole. Tööandjad kasutavad Facebooki kui andmeallikat, kuid ei aima, et sotsiaalvõrgustiku jälgimine ärilisel eesmärgil toob kaasa isikuandmete töötlemise ning kohustuse täita andmekaitse reegleid. Tööandjate juhendamiseks on Euroopa Liidu andmekaitse töörühm koostanud suunised, mis piiravad olulises mahus tööandja õigust sotsiaalmeediat jälgimisvahendina kasutada.

Tööandja ei saa enam eeldada, et üksnes avalik Facebooki profiil annab talle õiguse profiilil olevaid andmeid oma huvides töödelda. Siinkohal võib tekkida küsimus, miks see nii on? Tuleb meeles pidada, et tööandjad ei kogu andmeid lihtsalt huvist, andmete kogumisel võivad olla profiili kasutajale tagajärjed, näiteks tööle mittesaamine, töölepingu ülesütlemine.

Tööandjal peab sotsiaalmeedia konto vaatamiseks olema õiguslik alus. Õiguslik alus võib olla kandidaadi või töötaja nõusolek. Isiku nõusolekule tuginemine sotsiaalmeedia profiili vaatamiseks on siiski küsitav. Nõusolekule tuginemine on õigustatud siis, kui nõusolek andmeid kasutada on antud ilma igasuguse surveta. Samas on selge, et tööd leida sooviv isik või töötaja on pigem survestatud oma nõusolekut andma. Isik ei saa nõusolekut anda ka vaikides või tegevusetult.

Tööandja peab seega leidma muu õigusliku aluse sotsiaalvõrgustiku jälgimiseks. Selleks võib olla tööandja õigustatud huvi andmeid töödelda. Tööle kandideerija kohta võib tööandja Facebookist teavet koguda juhul, kui sotsiaalmeedia konto on loodud töö leidmise eesmärgil või on andmed vajalikud tulenevalt konkreetse töö eripäradest.

Esimesel juhul peab tööandja enne sotsiaalmeedia profiili uurimist välja selgitama, kas profiil on pigem tööalase või privaatse iseloomuga. Näiteks võib vaadata kandideerija LinkedIn profiili, mis on loodud töö leidmiseks. Samas kasutatakse suhtlusvõrgustike tavapäraselt selleks, et jagada eraelulist infot. Taolise profiili vaatamine ei ole värbamisinfo kogumiseks õigustatud, kuna see ei kajasta tööga seonduvat. Teisel juhul võib sotsiaalvõrgustikust teavet koguda, kui seda nõuab töö eripära. Millised need erilised olukorrad on, selgitab siiski alles aeg. Näitena võib tuua kaasuse, kus tööle otsitakse isikut, kes peab haldama ettevõtte sotsiaalmeedia kontot ja looma sotsiaalmeedia imago.

Tööandjad kasutavad sotsiaalvõrgustikke ka selleks, et koguda töötajate kohta infot järjepidevalt ja suures mahus. Kogutakse teavet töötaja sõprade, arvamuste, uskumuste ja huvide kohta ning saadakse delikaatseid eraelulisi isikuandmeid. Euroopa Liidu andmekaitse töörühma suuniste järgi vajab sellisel viisil andmete kogumine õiguslikku alust ega tohi olla tavapraktika. Ka siinkohal võib sotsiaalmeediast infot koguda õigustatud huvi olemasolu korral. Näiteks võib tööandja jälgida endise töötaja LinkedIn kontot pärast töösuhte lõppu, et kontrollida konkurentsipiirangu täitmist.

Lisaks kehtivad kandideerija ja töötaja taustauuringule andmekaitse üldised põhitõed, nagu kohustus veenduda, et kogutakse vaid vajalikke andmeid minimaalses mahus. Isikut tuleb andmete töötlemisest eelnevalt teavitada. See tähendab, et isikule antakse selgelt mõista, millisest allikast tema kohta andmeid otsitakse ja milleks. Näiteks on tavalised töökuulutused, kus mainitakse, et kandidaatide leidmisel tehakse taustauuring sotsiaalmeedias. Sellisel viisil töötaja teavitamine taustauuringust on igati õigustatud. Juhul kui kandidaat ei osutu valituks või ta otsustab töökohast loobuda, tuleb tööandjal andmed kohe oma andmebaasidest kustutada.

Tööandja ei tohi nõuda sotsiaalmeedias tööle kandideerija või töötaja „sõbraks“ saamist, et vaadata üksnes kinnisele ringile mõeldud infot profiilil.

Mida üritavad andmekaitse eksperdid meile öelda? Ikka seda, et tööandjad peaksid pigem hoiduma info kogumisest sotsiaalmeediast ning kasutama teisi töötaja privaatust vähem riivavaid meetmeid. Tööandjad õigustavad profiili vaatamist tavaliselt vajadusega näha, mis inimesega on tegemist. Andmekaitse seisukohtalt ei õigusta niisugusel viisil huvi rahuldamist mitte miski. Eraisikuna tegutsedes võid uurida Facebooki kontosid nii palju kui soovid, kuid ettevõtte huvides tegutsedes ei saa sa endale lubada samu vabadusi.