Noored on paremad juhid

“Pigem on see inimeste kuulamine ja nende pühendumuse eest hoolitsemine üks tilu-lilu. Kui on vaja ikka tulemust teha, siis ei saa siin liiga suur sõber olla.” Umbes midagi sellist rääkis mulle mõni aasta tagasi üks tippjuht.

See tippjuht pole oma seisukohaga üksi. Üsna levinud on arvamus, et juhtimise ja liidriks olemise-kasvamise pehme pool on küll tore ja vajalik, ent ainult seni, kuni pole vaja tulemust teha. Ja vastupidi.

Ometi pole mingi saladus, et parimat tulemust teevad need juhid, kes on tulemustele keskendunud, ent tegelevad samal ajal ka inimeste motivatsiooni ja pühendumusega. Kas on võimalik juhil olla tulemustele keskendunud juht ja ehitada samal ajal pühendunud ja tööd nautivat meeskonda? Faktidele ja uuringule tuginev vastus on jah. Ent seda suudavad vaid vähesed.

Jack Zenger ja Joseph Folkman on aastakümnete pikkuse kogemustega juhtimiskonsultandid, kes uurisid 60 000 juhti. Nad järeldasid, et on juhte, kes teevad tulemust ja ehitavad samal ajal pühendunud meeskondi. Ent neid pole palju, vaid 13% neist suutis püsida top-neljandiku seas mõlemas kategoorias.

Põnevaim leid oli, et tulemustele keskendunud ja samal ajal motivatsiooni ja pühendumusega tegelevad juhid olid tõenäolisemalt noored kui kogenud ja vanad tegijad. Täpsemalt: alla 30aastaste juhtide seas oli selliseid eeskujulikke kolm korda enam (ehk umbes kolmandik kõikidest noortest juhtidest) kui üle 40aastaste juhtide seas (umbes 10% kõikidest üle 40 aastastest juhtidest).

Tundub, et umbes 40. eluaastaks kipuvad juhid tegema mingis mõttes valiku, kas minna ühes või teises suunas – kas olla “kõva” tulemustele keskenduja või siis “pehme” inimeste inimene.

Teine põnev leid oli tõdemus, et juhte, kes valdavad mõlemat, nii “kõva” kui “pehmet” poolt, leidub pigem esmatasandi juhtide kui tippjuhtide seas. Eelkõige kahanesid positsiooni muutudes “pehme” poole oskused ja võimekus. Mida ülespoole, seda rohkem keskenduti pigem tulemusele. Üks võimalik põhjus, mida uuringu tegijad välja pakkusid, oli seotud võimuga. Mida enam juhid tunnetasid võimu, seda enam neile tundus, et nad ei pea tulemuseks toetuma inimestele. Mis muidugi ei ole sugugi mõistlik ega tulemuslik arusaam.