Tööturg kihab, palgasurve kasvab

Palgainfo Agentuuri ja partnerite mais korraldatud töötajate tööturu- ja palgauuringu tulemused näitavad, et 11% töötajatest otsib aktiivselt tööd, 61% on avatud pakkumistele ja 28% ei otsi üldse tööd ega ole avatud pakkumistele. See tähendab, et üle poole töötajaid kaaluks parema pakkumise korral töökohavahetust.

Võrreldes aasta taguse ajaga suuri muutusi töötajate aktiivsuses ei ole – aasta tagasi otsis aktiivselt tööd 10%, pakkumistele oli avatud 60% ning üldse ei otsinud tööd 30% töötajatest. Pigem on suuremad muutused võrreldes kahe aasta taguse ajaga, mil aktiivselt tööd otsijaid oli 16% ja tööd ei otsinud üldse 23% töötajatest.

Lähemal kuuel kuul töökohta vahetada kavatsevate töötajate osatähtsus oli sel kevadel eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra suurem – 24% vastajatest märkis, et nad kindlasti või pigem vahetavad lähematel kuudel töökohta. Aasta tagasi oli töökohta lähikuudel vahetada kavatsejaid 18%.

Töökohta vahetada plaanivaid töötajaid on rohkem madalama palgaga ja kehvasti toimetulevate töötajate seas. Veelgi enam seletab aga töökoha vahetuse põhjuseid töö ja palgaga rahulolematus, mis on võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Eelmisel kevadel ei olnud oma tööga rahul 6% vastajatest, sel kevadel oli neid 9%. Oma tööga oli aasta tagasi pigem rahul või rahul 78% töötajatest, sel kevadel 72%, ülejäänud vastajad märkisid rahulolu kohta „nii ja naa“. Oma põhipalgaga ei olnud sel kevadel rahul 39%, eelmisel kevadel 35% töötajatest, põhipalgaga rahulolevaid töötajaid oli 34%, aasta tagasi 38%, ülejäänud vastajad olid kahevahel.

Töötajatest, kes ei ole oma tööga üldse rahul, kavatseb lähikuudel töökohta vahetada 75%, põhipalgaga rahulolematutest 46%. Töökohta vahetada plaanivate töötajate osatähtsus on kasvanud just rahuolematute gruppides.

Kuigi palgad on kasvanud, on samamoodi kasvanud ka töötajate palgaootused. Palgasurve on suurem ja lojaalsus madalam väiksema töötasuga lihtsamate tööde tegijate gruppides. Kõige suurem palgasurve on müügi- ja teenindustöötajate ametirühmas. Lojaalsus on kõige madalam lihttööliste ametirühmas, samuti müügi- ja teenindustöötajate ametirühmas, keda tõukab töökohta vahetama soov parandada oma toimetulekut.

Rohkem tööpakkumisi avardavad töötajate valikuvõimalusi ja suurendavad töötajate aktiivsust tööturul, mis ei pruugi avalduda otseselt tööle kandideerimises, vaid pigem valmisolekus reageerida paremale pakkumisele. Kuna hõive määr on väga kõrge ja paljudes valdkondades on töötajatest puudu, peabki aktiivsem pool olema tööandja. Hõives olevate töötajate värbamine toob aga paratamatult kaasa palkade kerkimise, kuna töökohta vahetatakse eelkõige parema töötasu pärast. Seega võib oodata jätkuvalt kiiret palkade kasvu madalama palgaga ametirühmades.

Kõrgema palgaga töötajad tööturul nii aktiivsed ei ole – üle 1192 eurot kätte teenivatest töötajatest kolmandik (34%) ei otsinud üldse tööd ega olnud avatud pakkumistele, üle poolte (56%) ei kavatsenud lähiajal töökohta vahetada ning 47% plaanis oma tööandja juures töötada viis ja rohkem aastat. Seega peab spetsialistide töökohta vahetama meelitamiseks märksa rohkem pingutama. Turu keskmisest oluliselt kõrgem palk võib töötajad ka kõrge palga lõksu panna, kus elustiil ja tarbimisharjumused ei luba töötasus järeleandmisi teha, samas tööalane areng ja motivatsioon kannatavad.