Võib juhtuda, et istud kullahunniku otsas

Reeglina pakutakse soodushinnaga aktsiate või optsioonide ostu võimalust võtme- ja juhtivtöötajatele. Näiteks on selline programm olemas Tele2s, Swedbankis, LHVs ja ka paljudes start-up-ettevõtetes.

Veel on heaks näiteks tööandja aktsiate soodushinnaga ostmisel Kalev ja Põltsamaa Felix. Mõlemad ettevõtted kuuluvad suurde Norra toidu- ja esmatarbekaupade kontsernile Orkla. See ettevõte ja tema aktsia pole ilmselt keskmisele eestlasele kuigi tuntud, kuid tegemist on olnud väga hea pikaajalise investeeringuga: ettevõte maksab igal aastal dividendi ja on oma tööstusharu iseloomu tõttu stabiilne. Tegelikult ulatub Orkla ajalugu enam kui 350 aasta taha ja teeb sellega silmad ette ka kõige pikema elueaga USA ettevõtetele.

Kui juhtkonnale pakuvad optsioone ja soodushinnaga aktsiaid paljud ettevõtted, siis Orkla eripära on see, et alates 1999. aastast pakutakse soodushinnaga aktsiaid kõikidele ettevõtte (ja selle tütarfirmade) töötajatele. Esialgu oli soodustus 20% hinnaalandus, kuid alates 2010. aastast saavad töötajaid osta ettevõtte aktsiaid koguni 30% turuhinnast odavamalt.

Aktsiaid peab hoidma vähemalt aasta ja nende soetamiseks on võimalik kasutada ka igakuist palgast mahaarvamist. Igal aastal on pandud paika limiit, kui suures ulatuses saab soodushinnaga aktsiaid osta. Reeglina on see piir 3000 euro juures (kuigi nii arveldus käib tegelikult norra kroonides).

Eeldades, et Kalevi töötaja investeeris alates 2011. aastast igal aastal maksimaalse võimaliku summa soodushinnaga aktsiate omandamiseks, oli tal 2016. aasta alguseks omandatud kokku 3973 aktsiat, mille eest oli ta maksnud 140 110 Norra krooni ehk kursiga 9 NOK/1 EUR, niisiis 15 500 eurot. Seda siis viie aasta eest, keskmine investeering jääb veidi üle 3000 euro aastas. 2017. aasta septembri alguse seisuga on see aktsiapakk väärt aga enam kui 320 000 Norra krooni ehk 35 000 eurot. Lisaks on aktsionär saanud dividendidena veel 42 150 Norra krooni ehk ligi 5000 eurot. Seega on viie aastaga 15 000 eurone investeering kasvanud ligi 40 000 euroni (Norra krooni nõrgenemise tõttu on eurodes tegelik tulemus siiski veidi kehvem).

Kui nüüd eeldada, et Kalevis on sadu ja sadu inimesi, kes töötavad seal aastakümneid, siis võimaldab ka selline vaikselt kogunev aktsiasääst saavutada Eesti mõistes päris korraliku rikkuse. Ometi olen Kalevis töötavatelt inimestelt kuulnud, et päris paljud jätavad selle võimaluse kasutamata. Ettevõtte enda andmetel kasutab olenevalt aastast Kalevis ja Põltsamaa Felixis võimalust osta Orkla aktsiaid 8-12% töötajatest. Põhilised ostjad on ettevõtte esindaja sõnul juhid ja spetsialistid, lihttöötajaid vaid mõned üksikud. Vähese osalemise põhjusena tuuakse välja asjaolu, et inimestel ei olnud nõukogude ajal aktsite ostmise võimalusi ja sellega katkes järjepidevus, harjumus investeerida ning üldse teadmised aktsiatest – st inimestel on suhteliselt madal investeerimisteadlikkus.

Ka mu tuttav Kalevi töötaja uuris, kas ehk tasuks osta Olympicu aktsiat või investeerida ühisrahastusse, samal ajal kui ta ise polnud Orkla pakutavat programmi maksimaalses võimalikus ulatuses veel kasutanud. Ei ole mõtet otsida kulda kusagilt kaugelt, seistes ise teemandihunniku otsas.

Muidugi, et kõiki oma mune pole ka mõtet ühte korvi panna – juhul kui sinu tööandjaga peaks halvasti minema, jääd ilma nii töökohast kui ka oma säästudest. See risk on kindlasti mõnel IT start-up'il oluliselt suurem kui globaalsel toiduainetetööstusel. Kõik Kalevi ja Felixi töötajad aga saavad kasutada võimalust osta globaalse toiduainetööstuse aktsiaid 30% odavamalt, kui mina seda tegema pean.