Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Google’i ja FB maksud löövad ka meie idusid

    Marko SaagFoto: Raul Mee

    Suurte digiettevõtete plaanitav maksustamine mõjutab otseselt ka üle ilma tegutsevad Eesti ettevõtteid, tõenäoliselt kaotab Eesti tulu, kirjutab rahvusvahelise maksuõiguse advokaat Marko Saag.

    Euroopa Liidu eesistujana on Eesti jõuliselt tähelepanu keskmesse tõstnud digitaalse majanduse maksustamisreeglite kaasajastamise, et tagada õiglasem tulude jaotumine riikide vahel, kust sellist tulu teenitakse.
    Selle teema jõuline menetlemine ei meeldi enamikule digikorporatsioonidele, kuid rahandusministeeriumi maksupoliitika inimesi tuleb tunnustada selle tundliku teema laualetoomise eest. Aastast 2012, kui OECD tõi esile vajaduse selle valdkonna maksureeglid kaasajastada, ei ole küsimus enam selles, kas reeglid muutuvad. Küsimus on vaid selles, millal ja kuidas.
    Praeguste reeglite järgi on tuluallikariigil õigus saada kasumimaksust osa vaid juhul, kui riigis on tekkinud püsiv tegevuskoht: see eeldab tavaliselt füüsilist kohalolu. Kui kas või paarkümmend aastat tagasi tuli teisest riigist tulu teenimiseks seal tõesti füüsiliselt kohal olla, siis praegu ei ole see üldse vajalik. Piisab tolles riigis tuntud veebilehest ning toimivatest makselahendustest. Nii on riikide püüdlus ka sellised tulud maksustada ja õiglasemalt jagada igati arusaadav.
    Kolm lahendust laual
    Plaanitavad muudatused puudutavad otseselt ka Eesti ettevõtjaid (nt rahvusvaheliselt tegutsevaid start-up’e).Kui praegu on Eesti start-up’il võimalik tulu teenida üle maailma, makse makstes või mitte makstes ainult Eestis, siis muudatuste tulemusel tekiks neil maksukohustus ka tuluallikariikides ning seda sõltumata sellest, kas nad on seal füüsiliselt kohal. Arvestades, et Eesti on ettevõtjatele pigem asukohariik, mitte aga välismaistele ettevõtetele tuluallikariik, kaotab Eesti tõenäoliselt nende muudatuste tulemusel tulu.
    See, millistel alustel võiks sellist tulu maksustada ja maksu jaotada, ongi olnud viimased viis aastat peamine aruteluteema. Kui OECD soovib luua üldkehtivaid reegleid, on viimasel aastal tajuda Euroopa Liidu survet seda küsimust iseseisvalt lahendada.
    Euroopa Liidus kaalutavaid lahendusi on praegu kolm: käibe pealt arvutatud maksukohustus, tulumaksu kinnipidamine või virtuaalse püsiva tegevuskoha ja kasumi omistamise põhimõtete kasutamine. Eesti pooldab viimast varianti ning Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania on avaldanud toetust käibelt arvutatud maksule. OECD üritab ELi initsiatiivi tagasi tõmmata ja soovitab luua üldisemaid reegleid, sest käibelt arvutatud maksuga hakataks maksustama ka kahjumlikke ettevõtteid.
    Kõikidel variantidel on omad plussid ja miinused, kuid ma kaldun nõustuma rahandusministeeriumi arusaamaga, et rahvusvahelise maksunduse reeglitega sobiks kõige paremini kokku (virtuaalse) püsiva tegevuskoha mõiste ja kasumi omistamise reeglite täpsustamine. Samas ei ole seda tõenäoliselt võimalik saavutada ilma tiheda koostööta OECDga, see eeldab omakorda kompromisse.
    Teadaolevalt alustab OECD juba sel sügisel konsultatsioone võimalike lahenduste leidmiseks ning tuleb loota, et Eesti suudab eesistumise ajal hoida teemat tähelepanu keskmes, samas aga suurriike veidike tagasi, et ei loodaks midagi Euroopa-spetsiifilist, mis ei pruugi sobituda rahvusvahelise maksunduse konteksti.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.