Reps laseb erakoolid põhja

22. september 2017, 06:30
Kristel Härma
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170922/OPINION/170929949/AR/0/Kristel-Härma.jpg

Mailis Repsi juhitav haridusministeerium lubab riigilt saadava tegevustoetuse saamiseks küsida õppemaksu kuni 15% miinimumpalgast, et erakoolid muutuksid kõigile kättesaadavaks. Mõju on aga vastupidine, leiab ajakirjanik Kristel Härma.

Eelmise valitsuse otsuste tõttu seisid erakoolid sellest aastast silmitsi olukorraga, kus neile maksti tegevustoetust varasema 100% asemel 75% õpilaskoha keskmisest hinnast. Tallinnas, kus õppekoha keskmine hind on suurte koolide tõttu niigi kunstlikult madal, vaatas erakoolide eelarvetes vastu auk. Kes sai lapsevanematelt loa, kattis selle kõrgema õppemaksuga.

Haridusministeeriumi värske seaduseelnõu justkui taastab erakoolidele riigi toetuse tegevuskuludeks, kuid tegelikult on selle abi tingimustes peidus paljude koolide surmaotsus. Toetuse saamiseks tohivad nad küsida õppemaksu, mida suuremad koolid praegu ületavad.

 

Haridusminister Mailis Reps loodab, et see tingimus toob õppemaksud allapoole ja teeb erahariduse kõigile kättesaadavaks. See ei kõla aga usutavalt, sest praegused plaanid räägivad nendele sõnadele vastu. Tõenäolisemalt valivad erakoolid õppemaksu langetamise ja eelarve augu asemel veelgi kõrgema õppemaksu, mis jääb enamikule lapsevanematele liiga kalliks.

Mulle paistab, et just selle vastu ministeerium astubki, et lastevanematel oleks „suurepäraselt toimiva“ avaliku koolivõrgu kõrval alternatiive. Ka eelnõu seletuskirjas on ministeerium öelnud välja oma hirmu, et erakoolide rahastamissüsteem viib pikemas perspektiivis aktiivsemad vanemad ja nende lapsed avalikust koolivõrgust välja ja see põhjustab kvaliteediprobleeme.

Kõik lapsed ühte süsteemi

Repsi plaan seisab selle vastu, et erakoolides saaksid edasi õppida ka keskklassi perede lapsed, kelle vanemad on tahtnud võimaldada neile teistsugust lähenemist haridusele, kui tavakoolid seda pakuvad. Erakoolides õppides saavad lapsed väiksema koolipere ja väiksema klassi, mis aitavad õpilasi ja nende eripärasid toetada. Ministeerium on aga oma otsuse aluseks võtnud muuhulgas selle OECD hinnangu, et ei ole tõestatud, et väiksemad klassid, mille peale on rohkem kulutatud, näitaksid paremaid õpitulemusi. Erakooli kasvandikuna tean, et väiksesse klassi ei minda rohkem viisi taga ajama, vaid laps saab seal vajaliku toe, et olla emotsionaalselt terve ja päriselt teadmisi omandada.

Koos erakoolide langusele lükkamisega on käimas ka erakoolide sulgemise projekt, mis toob kaasa selle, et kõik lapsed peavadki õppima ühtemoodi suurtes koolides, mis ei suuda õpilaste eripäradega arvestada ja luua kõigile toetavat õpikeskkonda.

Jääb arusaamatuks, miks suunatakse kõik lapsed ühte süsteemi, mis piisavalt hästi ei toimi. Olen igati nõus, et riigitoetuse saamiseks võiksid olla erakoolidel teatud tingimused, kuid ma ei mõista, miks ei lubata küsida koolidel õppemaksu, millega saaks kooli toimimas hoida ja millega lapsevanemad nõus on. Kellele õppemaks kalliks osutub, saabki oma lapsed panna hästi toimivasse avalikku koolivõrku, mille tugevdamisele peaks haridusministeerium keskenduma.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. September 2017, 06:34
Otsi:

Ava täpsem otsing