Kust tulevad uued vedurid?

Majandus kasvas esialgsetel andmetel 2017. esimesel poolaastal 4,8%. See on kiire kasv! Viimati kasvas majandus sama kiiresti 2012. aasta esimeses pooles kui veel taastuti selle sajandi suurimast majanduskriisist. Seekord olid analüütikud suures plaanis rahul ka majanduskasvu alustega. Ehitus küll vedas, aga investeeringud suurenesid sektorites laiapõhjalisemalt (ettevõtlussektoris tervikuna +21% II kvartalis). Viis suurimat lisandväärtuse kasvatajat sektorite lõikes olid ehitus, info ja side, kaubandus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning mäetööstus.

Töötlev tööstus tervikuna jäi kuuendale kohale. Kui vaadata ekspordi kasvutempot, siis esimene poolaasta on olnud muljetavaldav. Kaupade eksport on kasvanud esimesel poolaastal 10%. Seevastu näiteks SKP tarbimise meetodil näitab sama perioodi kasvuks ainult 1,3%. Vahe tuleb sellest, et kaubandusstatistikas kajastub igasugune üle piiri raha liigutamine, mille väärtus on teinekord madal, mis SKP mõõtmise juures on välja võetud. Seega kui vaadata majanduse „väärtuse“ kasvu, siis see on suuresti tulnud sisenõudluse arvelt.

 

Kui vaadata avalikult kättesaadavaid ettevõtete käibedeklaratsioonide andmeid, siis on kõige suurem käibe kasvataja teises kvartalis Ericsson Eesti AS. Siit jõuame ka Eesti majanduse potentsiaalini. Oluline on, mille arvelt kasv tuleb ja, kas Eesti ettevõtjad kujundavad ise hinda, mida nende toodete/teenuste eest välisturgudel saab küsida. Pikemas plaanis pole tähtis mitte ainult mahtude kasv, vaid see, kas mahud toovad kaasa ka väärtuse kasvu? Kui võrrelda Eestis kõikide ettevõtete müügitulu ja lisandväärtuse suhet, siis see on suhe on 1:5-le. Seega igast käibesse läinud eurost luuakse ettevõtete poolt 0,2 eurot väärtust.

Kui Ericsson Eesti AS eksport kasvaks aastas 10%, siis see kasvataks Eesti majandust umbes 0,07%. Seda ei ole kuigi palju. Seevastu näiteks töötajate arvu järgi 15 korda väiksem ettevõte Hekotek AS loob majandusse ainult 2,5 korda väiksema väärtuse kui Ericsson. Seega oluline on, et tekiks juurde selliseid ettevõtteid, kes loovad väärtust kordades enam.

Riik seda teha kindlasti ei saa, ettevõtted peavad ise arenema. Riik saab siin selleks heal juhul luua võimalused. Millegipärast on nii, et osad sektorid on edukamat kui teised. See ei ole tingitud sellest, et keegi saaks rohkem toetuseid või kellelgi oleks mingi riigi poolt antud eelis. See on tingitud sellest, et ajalooliselt (üldjuhul) on selles sektoris mingisugune konkurentsieelis – näiteks tehnoloogia, tööjõud, ressursid vms. Võtame puitmajade tootmise sektori.

See valdkond on näidanud viimastel aastatel stabiilselt kümnest protsendist kiiremat ekspordikasvu (2016 vs 2015 +11,3%). Põhjuseks on mitmed olulised eeldused - ressursi ehk metsa olemasolu, sektorisse koondunud kompetentsid ja uuenduslikult mõtlevad ärijuhid. Hea näide on Harmet OÜ, kes on jõudnud üle 60miljonilise ekspordimüügituluni, pakkudes täislahendust projekteerimisest ja disainist kuni tootmise ning paigalduseni.

Majanduse järgmine vedur saab olla tegelikult igaüks. Esile kerkivad aina uued ärisuunad - see on võimalus näiteks tööstusele, idufirmadele, teenindusele, kaubandusele, ja paljudele teistele, ka neile, kes täna alles alustavad.