Valmistuge hangumiseks

Selle aasta hilissuvel oli aktsiaturu volatiilsusindeks VIX – eesti keeles hirmuindeks – langenud kõigi aegade madalama taseme lähedale ja püsib seal juba rekordkaua. See tähendab, et mitte kunagi pole inimesed olnud nii kindlad aktsiaturgude jätkuvas kasvus. Suurettevõtteid jälgiv Standard&Poor’si indeks on sel aastal kogenud kõige väiksemat aastasisest tagasilangust alates aastast 1914, lihtsalt varasemat statistikat pole.

Indeksile ennustatakse siiski korraga nii pikka pidevat tõusu kui ka langust. Viimase ennustajad on aga selges vähemuses ning lahterdatud ekstreemseteks pessimistideks, sest ajaloo pikkuselt teine pulliturg on teinud palju kõigi aegade rekordeid ja uusi oodatakse. Üksikud räägivad siiski karuturu võimalikkusest, äärmuslikumad ootavad karuturgu (-20% tipust).

Eestis uurisid minult kolm nutikat inimest ligi kuu tagasi lühikeste vahedega, mida bitcoinist arvan. Selleks hetkeks oli see aasta jooksul kallinenud umbes 400 protsenti ja teema oli Eestis tulikuum. LHV rajajaid Rain Lõhmus ja Eesti e-residentsuse isa Taavi Kotka vaidlesid meedias ning uudiseks oli võimalik estcoin.

Tunnistasin julgelt oma ebakindlust, kuna mängus on nii palju tundmatuid, erinevalt näiteks maailmaturul kaubeldavatest toorainetest. Mina ei investeeri bitcoini, kuna selle hind võib olla 20 000 ja võib olla ka null, pole mingeid fundamentaalseid näitajaid, mille põhjal saaks oletada, kas bitcoini õige hind on 1 dollar, 100 dollarit, 1000 dollarit või 10 000 dollarit. Sellele vaatamata ootan huviga plokiahelale üles ehitatud paralleelse investeerimispanganduse süsteemi teket maailmas.

Kolme investori kõne nädalal oli bitcoini hind ligi 5000. Varsti teatas Hiina, et keelab bitcoiniga arveldamise alates oktoobrist. Ja peagi lubas JPMorgan Chase and Co panga juht Jamie Dimon vallandada "lolluse eest" iga töötaja, kes kaupleb bitcoinidega. Nende kahe uudise peale kukkus bitcoin umbes 3000 dollari kanti. See oli küll halb uudis bitcoini-usku inimestele, kuid ostmiseks ligi 40% parem positsioon kui varem. Nüüd on käes minu jutu iva – ükski kolmest ei soovinud enam osta.

Aga võtame palju selgema valdkonna – kinnisvara. Enamikul, kes investeerivad veidi pikemat aega, on meeles, et viimane kriis sai alguse üleinvesteerimisest kinnisvaraga seotud derivatiividesse. Kinnisvara hinnad on varemgi käinud tsükli kaupa üles ja alla. Huvitav on aga see, et suurem osa inimesi tahab osta siis, kui on kallis, ja müüa siis, kui on odav. 

Kas aktsiavaldkonnas on olukord ratsionaalsem? Kui iPhone 8 müügile tuli, sai suurimaks uudiseks telepilt, kus ööpäev varem polnudki poodide juures telkides ööbivaid inimesi. Aktsia tagurdas 7%. Sel ajal ei tulnud turule mitte ühtegi Apple’i majandustulemustega seotud uudist. Põhitähelepanu sai puhas emotsioon.

Või teine näide. Üllaste ideede lipulaev Tesla pole iialgi sentigi kasumit teeninud. Tänavu teises kvartalis oli kahjum 337 miljonit USD. Ettevõtte aktsiapaki väärtus oli hiljuti üle 60 miljardi dollari. See on suurem kui Fordil (47,5 miljardit) ja sarnane GMiga (58,2 miljardit). Põhiomaniku enda aktsiapakk on väärt umbes 20 miljardit USD. Aktsia ise on ainult sellel aastal kallinenud 40%.

Aga paari-kolme  aasta pärast saame näha enamikku autotootjaid turul konkurentsivõimeliste elektriautodega. Et õigustada kas või praegust aktsia hinda, peaks Tesla teenima aastas 4 miljardit kasumit. Mulle tundub, et Teslale ei piisa Hyperloopist, ta peab lendama sõna otseses mõistes kosmosesse nagu plaanitud, et sellistes tingimustes kasumisse jõuda.

Miks ma seda kirjutan? Sest mulle tundub, et investeerimisest on saanud rahvasport selle positiivses tähenduses. Aga sellega seoses on suure kasvu optimistlik ootus tohutu. Ja siin varitseb kiusatus kaasa minna n-ö taksojuhtidega – rohelisega antakse gaasi ning kui ekraanile ilmub punane, siis pidurdatakse. Riskitundlikkus on nõrgenenud ja emotsioonid võtavad võimust.

Kui vaatame aktsiaturgude ajalugu, siis keskmine tootlus on 7–12%, sõltuvalt sellest, kas dividendid reinvesteeritakse või mitte. 90% fondidest ja erainvestoritest ei suuda seda numbrit stabiilselt saavutada, aga vähesed siiski suudavad. Jälgides fondide ajaloolisi tootlusi, saame me teada, kuidas erinevad fondid oskavad oma miinuseid kontrolli all hoida. Alati võib olla eriti edukaid aastaid, aga jätkusuutlik keskmine on oluline.

Praeguse pika pullituru taga pole ainult iseenesest mõnusasti kosuv majandus. Seal on ka üle 10 triljoni USA dollari uut raha, mille Euroopa Liidu, Jaapani ja Hiina keskpangad ja USA Föderaalreserv (FED) on turule toonud iseenda võlakirjade ostmise programmidega. Kogu summa on nüüd keskpankade ja FEDi bilansis. Nende asutuste puhul on suur bilansimaht paha, kuna tegu on võla, mitte varaga ehk teiste eest võetud kohustusega.

Lähiajal programmid lõpevad ja bilansse tuleb hakata hoopis vähendama. See tähendab, et raha jääb turul tasakesi vähemaks. Keskpangad ja FED peavad võla tagasi turule tooma. Lisaks sellele on S&P sel aastal juba tõusnud peaaegu kahe keskmise aasta portsu ning 3 kuud on veel ees. Paljude aastate keskmine aga ei muutu rohkem kui 9–12%, vähemalt sada viimast aastat on nii näidanud.

Seega võib hiljemalt aasta pärast olla kiire tõus läbi. Kukkumiseks aga pole ka põhjust, kuna turule puistatud raha tagasikorjamine võtab aastaid. Seega on jätkuvalt ringluses palju raha, mis otsib tootlust. Maailma majanduse inerts jätkub.

Siit julgengi välja pakkuda 2018. aasta plaanide tegemiseks ka vähem räägitud kolmanda variandi. Üldjuhul järgneb tõusule langus ja vastupidi. Praegune majanduse ja rahanduse üldpilt aga lubab oletada, et nagu võib jätkuda tõus ja tulla sellele järgnev langus, on võimalik paariaastane või pikem äraootav periood. Seisak, kui soovite.

Selline areng on aga emotsionaalsetele investoritele väga keeruline. Miks? Enamik investoreid oskab raha teenida, kui turg tõuseb. Vähesed oskavad rahale stabiilset tootlust leida siis, kui turg langeb. Väga vähesed teavad, mida teha, kui turg on äraootavas seisus.

Suurtel rahaturgudel liigub raha siis võlakirjadesse. Balti turul nii ei juhtu, kuna võlakirjaturg praktiliselt puudub. Aga ettevõtjad, kes iga päev tulu ja makse toodavad, peaks samamoodi arvestama võrdselt ka kolmanda versiooniga. Nimelt plaaniga selleks, kui ärikeskkond hangub.