Eestisse tööle tulija vajab tuge

Järgmise kuu lõpuks saab siseministeeriumi juures tegutsev sisserände töörühm valmis ettepanekud, kuidas lahendada võõrtööjõu sissetoomise kvoodiprobleem.

Äripäeva hinnangul on sisserände piirarv ainult üks osa välistööjõu palkamisega seotud tõketest ning seetõttu on oluline, et töörühm ei keskenduks ainult kvoodile. Välismaalaste palkamisega seotud probleemi tuum peitub selles, et seda teemat on seaduste loojad vaadanud migratsiooni võtmes. On levinud arvamus, et kui inimene tuleb Eestisse tööle, siis ta soovib jääda siia elama igaveseks, ja seetõttu üritavad poliitikud ja ametnikud seaduste ja piirangutega seda protsessi kontrollida. See on põhjus, miks kannatavad need ettevõtjad, kes soovivad välismaalt inimese palgata lühikeseks ajaks, nt aastaks või kaheks.

Kui Eesti poliitikud ja ametnikud asuvad välistööjõuga seotud probleeme lahendama, siis tuleks esimese hooga vaadata üle eesmärk. Meie riigi eesmärk peaks olema välistööjõu Eestisse meelitamine. Selleks tuleb kõrvaldada need tõkked, mis muudavad praegu Eestisse tööle tulemise keeruliseks ja kulukaks.

Üheks takistuseks on sobiliku elamispinna vähesus ning probleemid elukoha registreerimisega, millest sõltub teiste oluliste teenuste kättesaadavus. Näiteks perearsti leidmine või siia tööle tulevate inimeste laste kooli- ja lasteaiakohad. Me ei kutsu üles välismaalastele riiklikke üürimaju ehitama, aga riigil tasub välja öelda, et välismaalt palgatud töötajatele ajutise elamispinna pakkumist ei peeta erisoodustuseks. 

Järgmine mure on arstiabi. Perarsti leidmine või vahetamine on vähemalt Tallinnas suur peavalu ka kohalikele, rääkimata välismaalastest. Siin on lahendus lihtne. Tuleb luua korralik veebiportaal, kus on eri keeltes võimalik leida konkreetses piirkonnas asuvad perearstid.

Perearstikeskuste juures peaks olema ka teave, milliseid võõrkeeli kasutades saab nende juures arstidega suhelda. Teisalt võiks see olla ka seni kasutamata võimalus perearstidele. 

Oluline probleemide ring on seotud välismaalt Eestisse tööle tulevate inimeste lastega. Siin on paremas seisus vene emakeelega pered, sest neil on võimalik leida koht venekeelses koolis või lasteaias. Teiste jaoks võib aga Eestisse tööletulemisel takistuseks saada just see, et lastele on keeruline leida kooli või abikaasale tööd. Eesti riik jagab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu suuri summasid kampaaniateks, mille eesmärk on Eestit tutvustada või talente koju meelitada. Paneme aga parem osa EASi rahast hoopis selle peale, et siia tööle tulevatel inimestel ja nende pereliikmetel oleks lihtsam Eesti eluga kohaneda. 

Kuna võõrtööjõuga seotud probleemid ei piirdu ainult kvoodiga, siis soovitabki Äripäev siseministeeriumi töörühmal mitte keskenduda ainult piirarvuga seotud teemadele, vaid kõrvaldada ka teised tõkked. Eestile on sellest rohkem võita kui kaotada, kui meie tööturg muutub välismaalaste suhtes paindlikumaks ja me soodustame lühiajaliselt Eestisse tööle tulemist. 

Lisaks täiendavale maksutulule on mitmekesisus kasulik ettevõtete arengule, sest firmas toimuvat ei vaadata ainult eestlaste silmade ja kogemuste järgi. Samuti on soosiv suhtumine välismaalt tulevatesse töötajatesse hea reklaam Eestile tervikuna.