Vilets juht peab kõrgemat palka maksma

13. oktoober 2017, 06:00
Tige
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171013/OPINION/171019922/AR/0/Tige.jpg
Ainult tellijale

Töötajate lojaalsust tööandjale mõjutab enim just juhtimine ja juhtide suhtumine töötajatesse ning töö korraldus, kirjutab Brandemi juht Paavo Heil.

Kui ettevõttel on tugeva tööandja bränd, siis on värbamine lihtsam, kandidaadid paremad kui konkurentidel, töötajate palgasurve väiksem, inimesed püsivad ettevõttes kauem. Kuid kuidas seda täpselt mõõta, kui tugev mu tööandja bränd on ja kui palju sellest konkreetset, rahalist kasu on? Juhid, kes on oma ettevõttes sellele küsimusele vastuse leidnud, on tõelise rahamasina eesotsas.

Tippjuhist sõltub otseselt eelkõige see, milline on tööandja brändi identiteet. Identiteeti kujundab juht missiooni, visiooni ja eesmärkide sõnastamise kaudu. Töötajatele pakutavad kõvad (st materiaalselt mõõdetavad) väärtused nagu palgad, asukoht, füüsiline töökeskkond, koolituse eelarve, rahaliselt mõõdetavad hüved jms on olulised eelarvega seotud otsused, mille langetamisel osaleb tavaliselt ka ettevõtte tippjuht.

Kui tõstad palka, siis teeb konkurent seda järgmises kvartalis samuti. Ent kui aga konkurentsieelis tuleneb ettevõtte juhtimise kvaliteedist, organisatsioonikultuurist ja värbamisvõimekusest, on konkurendil seda äärmiselt keeruline kopeerida.

Kuidas muuta tööandja bränd kõvaks rahaks?

Üks võimalus on arvutada välja oma töötajate asenduskulud. Organisatsioonides, kust töötajad kauem püsivad, on väiksemad töötajate asenduskulud.

Töötajate asenduskulu jaguneb kaheks: 1) otsesed kulud, näiteks värbamisfirmade teenustasud, koolituskulud, värbaja palgakulu jne; 2) kaudsed kulud, näiteks tulemuslikkuse langus (kui palju uus töötaja on vähem tulemuslik võrreldes ettevõttest lahkunud töötajaga), töö ümberkorraldamisega seotud kulud, töötaja lahkumisele eelnenud produktiivsuse langus, strateegilise info kadumisega seotud kulud jne). Kaudsed asenduskulud moodustavad keskmiselt 2/3 kõigist asenduskuludest.

Asenduskulude erinevuse tõttu on vähema personalivoolavusega ettevõtted tulemuslikumad. Näiteks Eestis 2017. aastal tegutsevale saja töötajaga äriteenuste ettevõttele maksab kümme protsendipunkti personalivoolavust aastas 5% tööjõukulust ehk 130 000 eurot. Tuhande töötajaga kaubandusettevõttes on personalivoolavuse vähendamine 100% peale 80% peale väärt 800 000 eurot kokkuhoidu aastas.

Tipptegija on tulemuslikum

Töötajate lojaalsust tööandjale mõjutab enim just juhtimine ja juhtide suhtumine töötajatesse ning tööprotsesside korraldus. Nii on parema juhtimisega ettevõtetel võimalik maksta vähem palka. Nii Eestis kui mujal riikides tehtud analüüsidele tuginevalt võib tugeva tööandja brändiga ettevõtte tööjõukulu olla kuni 20% madalam.

Valdkonna tipptegijad on oma töös keskmistest mitmeid kordi tulemuslikumad. IT-valdkonnas kirjutab tipparendaja koodi kümme korda kiiremini kui keskmine arendaja. Samuti on tipparendaja loodud kood kvaliteetsem, mis vähendab tulevikukulusid. Tippmüügiinimese tulemuslikkuse erinevust keskmise omast on kõigil ettevõtetel väga lihtne mõõta. Ei ole mingi ime, kui teie parim müügimees toob ettevõttele üle kümne korra rohkem tehinguid kui keskmine müügiinimene. Tippajakirjaniku kirjutatud lugusid saab meedias raha eest müüa.

Lisaväärtus, mida tipptegijad ettevõtetele loovad, on kordades suurem kui keskmike loodu. Tipptegijate värbamise ja hoidmise võimekusest sõltub lisaks jooksvatele rahavoogudele ka ettevõtte pikaajaline konkurentsieelis ja jätkusuutlikkus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. October 2017, 13:59
Otsi:

Ava täpsem otsing