Kas edukas ärimees ongi hea juht?

Sõnal ärimees on erinevaid varjundeid. 90ndate aastate ärimehel on pikaajalised ärisuhted, (elu)kogemused, süviti valdkonna tundmine ja juurdunud sügavamad baasveendumused. Praeguseks on tugevamad ellu jäänud ja tegutsevad „jõuliselt“ edasi, nutikamad tegid exit’i  ja on investorid või istuvad nõukogudes ning jagavad uuele generatsioonile kõhutunde kogemusi ja näpunäited. Uue põlvkonna ettevõtjaid iseloomustab oskus mõelda üle piiride, unistada ja riskida (investorite rahaga).

Au ja kuulusust on saanud mõlema generatsiooni ettevõtjad. Ühelt poolt on tunnustatud ärimehed teinud investeeringuid, loonud uusi töökohti, arendanud sektoreid jne. Samas toob töörahulolu uuringute statistika esile teatava vastuolu – kõigest neljandik äriühingute töötajatest on oma tööle tõeliselt pühendunud.

Ei ole uudis, et senised ärimaailma dinosaurustele omased juhtimispraktikad hindavad n-ö kõvade väärtuste printsiibil tegutsemist ehk eesmärgile ja ülesannetele keskendunud põhimõtteid. Endiselt arvatakse, et töö tegemine on tehniline protsess ning inimlikkus ja pehmed põhimõtted aja raiskamine, mis käegakatsutavat tulu ei too. Juhi/manager’i ülesandeks on eesmärkide seadmine ja käskimine ning suhted töötajatega luuakse reeglina konkreetsete ja tehniliste tööülesannete lahendamiseks. Kuna töötaja kuulamisele aega ei ole planeeritud, valitseb suhetes pealiskaudsus, mille nõrka tulemuslikkust tõestab kasin töötajate pühendumise statistika.

Muutuv keskkond paneb aga juhte-ettevõtjaid paratamatult väljakutsete ette, kuidas uudses olukorras tõhusalt organisatsiooni juhtida ja suunata. Kuna vanaviisi läheb järjest raskemaks, tuleb uutmoodi tegutsemist õppima hakata. Muutus tegutsemismallis on paratamatu ja pöördumatu, sest põlvkonnad vahetuvad, väärtushinnangud muutuvad, eristumine ärivaldkonnas ja vastutustundlik äritegemine on norm. 

Suhtlemine, lugupidamine, empaatia, nõustamine ja inspireerimine on tegevused, mis omased leadership-juhtimispraktikale. Samas ei välista juhtimise ja eestvedamise filosoofia üksteist. Tänapäeva edukad ärijuhid suudavad kasutada mõlemat tegevuspraktikat teadvustades ja tasakaalustatult. 

Parima juhi küsimusele tuleb 21. sajandil läheneda uue nurga alt, hinnates lisaks majanduslikele saavutustele inimeste ja organisatsiooni juhtimise praktikat. Parafraseerides tunnustatud organisatsioonipsühholoogia klassikut Edgar H. Scheini, siis küsimus ei seisne selles, kes on hea juht, vaid millised on hea juhtimise tunnused.

Nüüdisaegse aasta parima juhi hindamiskriteerium on kahemõõteline, kus hinnatakse nii kõvu kui ka pehmeid väärtusi. Esimene, majanduslik-pragmaatiline, mõõdab majandusnäitajaid, ja teine, sotsiaal-eetiline, ilmestab juhtimist ehk millisel moel organisatsioon kõnetab ühiskonda ning kuidas juht pöörab tähelepanu organisatsiooni liikmete heaolule ja töötajate vaimsele tervisele.

Juhtidel on aeg pilgud numbrite maailmast üles tõsta ja vaadata silma ühiskonnale, oma organisatsioonile ja töötajatele.