Väikeinvestori kiusamine

Jagelemine ja teise poole naeruvääristamine, jaburad argumendid. Kaasuse venitamine. Kõik see narritab ja kahjustab Eesti väikeaktsionäre ja kasutab ära olukorda, kus seda teha saab. Sellised kohtumisi on kohtusaalid näinud juba liiga palju ja endiselt ei paista kuskilt, et jõutaks lahenduseni, et 2010. aastal Eesti Telekomist välja tõrjutud aktsionärid oma saamata jäänud raha tagasi saaksid. 

Kohtus saavad väikeinvestorite poolt Soraineni advokaadibüroo ja Telia emafirma poolt Ellex Raidla kokku iga paari kuu tagant ja täna on taas see päev. Viimati oldi sama seltskonnaga samas ruumis kuu aega tagasi. Siis nõudis kohtunik ka Telia AB juhatuse liikmeid kohtusaali, kuid nende esindajad ei arvanud, et neid kutsuda tuleks ja andsid sellest eelmisel õhtul märku e-kirjaga. Nii tuleb ühel ja samal eesmärgil uuesti kokku tulla ja lahenduseni jõudmine on saanud veel ühe lisakuu.

Istungil selgus viimati, et Ellex Raidla ei vaevunud Telia emafirma juhatust isegi teavitama kohtuniku korraldusest kohtusse saabuda. Nad leidsid, et juhatus on tänaseks niikuinii välja vahetatud ja väikeaktsionäride aktsiate sundülevõtmisega seotud tegelasi seal enam ei olegi. Kas see, et vastutajad on nagunii läinud, on argument lasta asjadel niisama minna? Paistab, et müür väikeinvestorite ja Telia emafirma vahel on laotud Eestis, seetõttu Rootsis keegi vastutust ei võtagi, ja seetõttu on lootusetu loota, et sealt seisukohti ja selgitusi kostaks.

Teine murekoht on, et Telia esindajad on otsustanud endistele väikeaktsionäridele eraldi hüvitist välja maksta. Iga investor peab ise selle summa välja nõudma ja see ei tule nende pangakontole automaatselt, nagu omal ajal neilt aktsiad ära võeti. Lisaks laekub pangakontole hüvitis seitsme-kaheksa aasta asemel kolme aasta eest. Sellest hoolimata saab väita, et hüvitist ju makstakse.

Väikeaktsionäre narritatakse nii kuis vähegi saab ja kohtus lahenduseni jõudmist venitatakse meelega nii pikaks kui vähegi võimalik. Nii peetakse vajalikuks vaielda ka selle üle, kas Sorainen üldse peaks väikeinvestoreid esindama, sest nad ei ole advokaadibüroole volitust andnud. Seetõttu ei tahagi nad kogu summat Sorainenile maksta, et raha õigetele inimestele nende kaudu edasi jõuaks. Kuna aga lisahüvitis on paljude endiste väikeinvestorite jaoks koos tegelikkusest viivisest väiksema viivisega marginaalne, ei vaevu tõenäoliselt paljud neist selle jaoks Ellex Raidla poole pöörduma. Eelmise istungi ajal oli seda teinud rohkem kui 1500 inimesest vaid üks protsent.

Selle komejandi tulemus on ka edasise kohtupraktika jaoks oluline, mistõttu võiks tragikoomilised elemendid sellest välja jätta. Samas aga annab see äkki selge viite, et väikeinvestoreid peaks Eestis kaitsma nii, et neid polekski võimalik nõnda narritada.