Omavastutus liikluskindlustusse

Kindlustuses ei ole omavastutus midagi tavatut, nii kasko- kui ka varakindlustuse lepingusse on vastav märge alati lisatud. Omavastutus on osa kahjusummast, mille tasumine jääb kindlustusvõtja enda kanda. Eesmärgiks on ennekõike vähendada kindlustusmakseid ja panna kindlustusvõtja oma vara suhtes hoolsana käituma. Kindlustusandjale annab see aga võimaluse osaliselt loobuda kahju hüvitamise kohustusest.

Tavapäraselt on omavastutuse määr ja kindlustusmakse korrelatsioonis. Mida suurem omavastutus, seda väiksem kindlustusmakse. Omavastutus võib olla kas mingi protsent kahjust kogusummast või konkreetne summa.

Ka kohustuslikus liikluskindlustuses on omavastutus teatud juhtudel võimalik. Liikluskindlustuse seaduse alusel on otseselt keelatud omavastutuse kasutamine vaid kindlustusandjate poolt tarbijast eraisikule, mis jätab võimalikuks variandi kasutada seda juriidiliste isikute puhul.

Praktikas kasutatakse liikluskindlustuse omavastutust veel vähe. Ettevõtjad ei oska sellele tähelepanu pöörata ega küsida. Näiteks tasuks veo- ja bussifirmadel ning ka teistel suurte autoparkide omanikel kaaluda liikluskindlustuse lepingu sõlmimist koos omavastutusega. See on üheks võimaluseks, kuidas vähendada oluliselt tasumisele kuuluvat kindlustusmakset. Omavastutusega liikluskindlustuse lepingu sõlmimisel tuleb aga arvestada, et liiklusõnnetuse korral hüvitab kindlustusandja küll sõiduki tekitatud kahju kannatanule, kuid samas nõuab kindlustusvõtjalt sisse omavastutuse.

Selleks, et hinnata, kas omavastutus ka tegelikult kindlustuskulu optimeerida aitab, tuleb esmalt analüüsida masinapargi senist kahjukäitumist. Omavastutuse võimaliku kulu saab hinnata senise kahjusageduse ja hüvitatud maksete alusel. 

Suurte sõidukiparkidega ettevõtetel tasub kaaluda liikluskindlustuse pakkumise küsimist tervele masinapargile korraga. Kindlustusseltsid on nõus tegema erikokkuleppeid vastavalt autopargi eripärale ja senisele kahjuajaloole. Tuginedes varasemale heale kahjukäitumisele, on võimalik kindlustuskulu oluliselt vähendada. Omavastutust saab rakendada ka kindlustusvõtja kanda jääva kahju osa protsendi ja rahalise maksimaalmäära kombinatsioonina (näiteks 20% kahjust, maksimaalselt 2000 eurot).

Liikluskindlustuse hinnatõus on suures osas tingitud veoautode kahjujuhtumite tõusust 2016. aastal. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel toimus veoautodega 2015. aastal 3270 ja 2016. aastal 3645 kahjujuhtumit. Veoautode keskmine kahju jäi 2016. aastal suurusjärku 2746 eurot. Teenitud kahju liikluskindlustuselt on viimastel aastatel kindlustusseltsidele rekordiline. Kokku 2015. aastal 6 miljonit, 2016. aastal 9,7 miljonit ja 2017. aasta esimesel poolaastal 1,7 miljonit eurot. Kuigi kahjum on sel aastal vähenemas, on kindlustustusturg endiselt liikluskindlustusega kahjumis, mis toetab lähiajal jätkuvalt hindade tõusu.

Autor: Olavi-Jüri Luik ja Kaido Konsap