Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti on uus Soome?

    Peeter LuikmelFoto: Eesti Pank

    Kui eestlane ostab laevapileti, siis muutub ta poole tootlikumaks ning hakkab ligi kolm korda kõrgemat palka teenima, kirjutab Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

    Erinevus Eesti ja Soome sissetulekute tasemes on viimaste kümnendite jooksul küll vähenenud, Soome kogutoodang inimese kohta on Eestist ikka ca 1,4 korda kõrgem.
    Aabitsatõde ütleb, et sissetulekute taseme kujundab oskus kasutada töötajaid ning kapitali selliselt, et valmiv toode või osutatud teenus oleks maksimaalselt väärtuslik. Oluline pole vaid see, kuidas toota, vaid ka see, mida toota. Nii tekkis näiteks sada aastat tagasi Jyväskylä rahvakooliõpetajal Juho Jussilal küsimus, miks nii suur osa Soome kodudes ja koolides kasutusel olevatest puitesemetest on välismaist päritolu. Ta rajas töökoja, mis hakkas valmistama puidust arendavaid mänguasju. Nii Soome kui ka välismaa laste poolehoid tagas väikese pereettevõtte eduka püsimajäämise. Näiteks 1926. aastal loodud lauamäng „Fortuna“ on tootenimekirjas ka praegu.
    Soome toodete edulugu näitab väga ilmekalt, et müügiedu ei pea rajanema madalal hinnal. Kesk-Soome metsadest pärit puit ning kohalike käsitöömeistrite oskused on väikeettevõtte toodangule andnud kvaliteedi, originaalse disaini, aga ka päritolumaa Soome identiteedi.
    Tänagi on enamike Põhjamaade ning Eesti ettevõtete üheks eduteguriks kujunenud kiire tarneaeg, paindlikkus ja kvaliteet. Need n-ö mittehinnalised konkurentsivõime tegurid lubavad üleilmses konkurentsis ka kõrgemate tööjõukuludega edu saavutada.
    Sarnane tööjõud, kuid parem kasutus
    Tööjõud on Eestis ja Soomes küllaltki sarnane. Meie noored platseeruvad põhikoolilõpetajate oskusi mõõtvas PISA testis Euroopa tipptasemele. Eesti töötajad on Soome ettevõteteski üsna hästi hakkama saanud.
    Soome ettevõtetes aga osatakse tööjõudu kohati paremini kasutada. Suvel korraldas advokaadibüroo Sorainen mõttetalgud ettevõtjatega, kel kogemust mõlemas riigis. Ühe Eesti kitsaskohana toodi esile kutsehariduse-põhise karjäärimudeli piiratust. Meil koolitatakse üsna häid töölisi, kuid karjääriskeem töölisest tootmisjuhist on suhteliselt hägune. Seetõttu napibki Eestis häid tootmisjuhte, aga ka kvalifitseeritud oskustööjõudu. Erinevalt tippjuhtidest, kes on suhteliselt universaalsed, peavad tootmisjuhid tundma oma valdkonna üksikasju. Head tootmisjuhid alustavad sageli väljaõppinud töölisena, neid märgatakse ja koolitatakse.
    Selline karjäärimudel võiks Eestiski laiemat rakendust leida. Tootmisjuhi kompetents, mitte aga positsioon hierarhias, tagab tõsiseltvõetavuse ja inspireerib kolleege. Iga töötaja on tähtis. Soomes ja Eestis on lähematel aastakümnetel tööealine elanikkond kahanemas nii arvult kui ka osatähtsuselt. Mõlemas riigis peab järjest väiksem osa elanikkonnast riiki üleval pidama. See on võimalik vaid juhul, kui töö tootlikkus kasvab.
    Kallinev tööjõud suurendab Eestis ilmselt edaspidigi vajadust investeerida seadmetesse ja tehnoloogiasse. 1990. aastate alguses oli Eestis tunnipalk ca 20 eurosenti, mis lõi omajagu eeliseid tööjõumahukale tootmisele. Täna on Eestis raske leida inimesi, kes 1990ndate alguse tunnipalgaga üle mõne minuti töötaks. Järjest olulisemaks saab kapitali ja teadmiste roll majanduses. Üks silmatorkavamaid erinevusi Eesti ja Soome vahel on tööjõu varustatuses masinate, seadmete ja teiste varadega töötaja kohta. Eestis ettevõtetes on kapitali töötaja kohta sageli kuni kaks korda vähem kui Soomes.
    Intellektuaalomandisse Eestis investeeritud enam kui viis korda vähem kui Soomes. Ilmselt on see ka üks innovatsiooni pidurdavaid tegureid Eestis. Innovaatilisusest on Soome üks Euroopa edukamaid riike, Eesti ja Soome erinevus paistab seetõttu väga suur. Kõrgtehnoloogilisi patente registreerivad soomlased miljoni elaniku kohta aastas ligikaudu kümme korda rohkem kui Eestis.
    Kapital, erinevalt tööjõust, liigub küllaltki vabalt ning ilmselt ei saa see ka Eesti arengut piiravaks teguriks. Pigem on tähtis, kuhu investeeritakse. Vähem betooni ja rohkem patente – nii võiks kõlada loosung, millele lähiaastail Eestis Soome eeskujul rohkem sisu tuleks otsida.
    Ühiselt parimaks
    On see ehk põhjamaiselt kargem keskkond, mis põhjanaabrid tootlikumaks muudab? Kui erinevaid konkurentsivõime edetabeleid sirvida, siis on Soome puhul tegemist tipptasemel riigiga, mida iseloomustatakse skaala ülemise piiriga peaaegu kõigis kriteeriumides.
    Pigem on globaalse konkurentsivõime esikümnes püsiva Soome probleemiks see, et kogu majanduskeskkond on nii kõrgelt arenenud, et lihtsaid lahendusi selle paremaks muutmiseks polegi. Erandiks on suhteliselt kõrge ja keeruline maksustamine ning tööjõuturu kohatine ülereguleeritus. Lihtsam maksukeskkond ja paindlikum tööjõuturg on seevastu Eesti ühed eelised. Seega koidab Eesti ja Soome järgneva aastasaja alguses võimalus kombineerida Soome ja Eesti tugevusi nii, et kokku saakski maailma parim ettevõtluskeskkond.
    Tekst on avaldatud Eesti Panga blogis.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.