Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
2018. aastal muutub Eesti iduettevõtetele mõeldud investeerimismaastik drastiliselt - kunagi varem ei ole Eestis olnud nii palju varajase faasi investeerimiskapitali, kirjutab Eesti äriinglite assotsiatsiooni president Rein Lemberpuu.
Kokku on oodata kuni kaheksa uue investeerimisfondi turule tulemist kuni 150 miljoni eurose investeerimisvõimekusega.
Riskikapitali turu arenemist toetab ka EstFund - Eesti ja Euroopa Investeerimisfondi loodud fondifond, mis investeerib kokku 60 miljonit eurot fondidesse, millele fondihaldurid lisavad ligikaudu 40 miljonit eurot erakapitali. Selle tulemusel ei jää äriinglite investeering enam selleks üheks vähestest kapitalikaasamise võimalustest Eesti idufirmadele ning tekib suurem konkurents edukatesse ettevõtetesse investeerimisel. Lisaks kasvatavad oma turuosa ka ühisrahastusplatvormid. Eesti äriinglite tuleva aasta väljakutseks on kiire kohanemine uuenenud turuolukorraga ning rahvusvahelistumine.
Kahe järgneva aasta jooksul katsetavad Eesti äriinglid pilootprogrammi rahvusvahelisel maastikul - eestlaste eestvedamisel on loodud Põhjamaade Äriinglite Investeerimisprogramm (NordicAIP), kus luuakse võimalused arendada piiriüleseid ingelinvesteeringuid. Tulevikus kaasatakse igasse sündikeeritud NordicAIP investeeringusse ka ca 20% välisinvestoreid Soomest, Norrast, Taanist ja teistest lähiriikidest. See ei ole mitte ainult Eesti aga ka Euroopa mõttes ainulaadne - siiani on uuringute kohaselt piiriüleseid investeeringuid Euroopas olnud väga vähe.
Eesti startup-ökosüsteem on jõudnud punkti, kus saame järjepidevalt Eestisse aktiivseid investoreid juurde tuua - ingleid ja fondiinvestoreid, kellel on valmidus ja võimalus sündikeeritud investeeringutes kaasa lüüa.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.